Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kautla järv (Kautla Saarejärv, 1. Kantküla järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0


Harjumaal, Kõue vallas, Kõrvenurga küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6554930

59°7'30" N

Y

582359

25°26'17" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 4,4 ha, suurim sügavus 2,8 m, pikkus 390 m, laius 190 m, kaldajoone pikkus 957 m

Registri kood VEE2031700

Harju maakonnas, Paunkülast 7 km idakagu pool paiknev järv, mida nimetatakse ka Kautla järveks ja 1. Kantküla järveks. Pole kahtlust, et Saarjärve kohal asus kunagi ammu palju kaugemale lõunasse ulatuv ja arvatavasti ka palju sügavam veekogu, millest tänapäevaks on säilinud vaevalt 4,4 ha suurune ja 2,8 m sügavune (keskmine sügavus umbes 1,9 m) soojärv. Saarjärv on enam-vähem põhja-lõuna suunas piklik veekogu, mida ümbritseb rabastunud kase-männi segamets. Kõvemat kallast leidub vaid järve loodeosas. Kaldad on ääristatud õõtsikuga, järve põhi on kaetud oliivjaläikelise tumeda sapropeeliga.
Võrdlemisi nõrga läbivooluga järv. Vesi on kergesti segunev ja suvel hästi soojenev. Järve  värvus varieerub helepruunist punakaspruunini, läbipaistvus on vähene (0,5-1,5 m).
Taimestik on keskmise ohtruse ja liigirikkusega (17 liiki). 

Järves leiduvat särge, ahvenat, haugi, kokre ja linaskit. Karmidel talvedel jääb järv ummuksile, mis laastab kalastikku.
Kautla Saarjärv on üks tüüpilisimaid kihistumata kalgiveelisi segatoitelisi järvi Eestis ja vajab seetõttu teaduse huvides kui järvetüübi näide täielikku kaitset. Järv kaunistab oluliselt ümbritsevat maastikku. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/