Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
4. Aardla järv (Ardla järv)
5. Admiralkalad (Otolithoides)
6. Aeli järv (Aela järv, Aeljärv, Väike Kuimetsa järv)
7. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
8. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
9. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
10. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
11. Ahti (soome mütoloogia)
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. ahven pärimuses
14. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
15. Ahvenad (Perca)
16. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
17. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
18. Ahvenalised (Perciformes)
19. Ahvenamaa
20. Ahvenameri
21. Ahvenanmanner
22. Ahvenanrauma
23. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
24. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
25. Ahvenkarbikud (Percocypris)
26. ahvenlased (Percidae)
27. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
28. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
29. Aknajärv [Kurtna järvestik]
30. Akvakultuur
31. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
32. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
33. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
34. Alasjärv (Piipse järv)
35. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
36. Allikjärv [Järv Kurtna järvestikus]
37. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
38. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
39. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
40. Andresjärv (Mustjärv)
41. Angerjaõngejada
42. Angerjas (pärimus)
43. Angerjaõngejada
44. Anne kanal
45. Antsla jõgi
46. Araali meri
47. Aravuse järv (Sõmeru järv, Tõnsu järv)
48. Arbi järv (Arbijärv, Väike Elva järv, Elva Väikejärv)
49. Arojärv (Rasina Arujärv)
50. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
51. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
52. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
53. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
54. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
55. Auksi järv
56. Auspiitsid
57. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
58. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
59. Baffini laht
60. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
61. Balhaš
62. Barentsi meri
63. Barramundi
64. Bass
65. Belaja (Kama)
66. Besuugod (Pagellus)
67. Bete Krokodil
68. Bigmouth
69. Bioloogia
70. Bokat¹io (Sebastes paucispinis)
71. Boose järved (Väike-Boose järv, Suur-Boose järv; Boose Väikejärv, Boose Suurjärv)
72. Bouillabasse (kalahautis)
73. Brändö
74. Bückling
75. Como järv
76. Cursus
77. Dioksiin
78. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
79. Düstroofsus (huumustoitelisus)
80. Ebanototeeniad (Paranotothenia)
81. Eckerö
82. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
83. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
84. Eesti järvede loend
85. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
86. Egeri järv
87. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
88. Elavhõbe (Hg)
89. Elistvere järv (Kuru järv)
90. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
91. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
92. Emakala (Zoarces viviparus)
93. Emakalalased (Zoarcidae)
94. Endla järv
95. Engli järv (Engle järv, Tiklase järv, Tihklase järv, Tiglase järv, Tikliste järv, Tiglitsa järv)
96. Erastvere järv
97. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
98. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
99. Filee
100. Fileenuga
101. Fileerimine
102. Fileerimine (räim)
103. Finström
104. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
105. Forellahvenad (Micropterus)
106. Fregatt-makrelltuun (Auxis thazard)
107. Friikala
108. Föglö
109. Galax
110. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
111. Gamefish ja panfish
112. Gempüüllased (Gempylidae)
113. Gene Larew
114. Geta
115. Haka
116. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
117. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
118. Halliste jõgi
119. Hammarland
120. Hammasahvenad (Dentex)
121. Hanija järv
122. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
123. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
124. Harilik haug, haug (Esox lucius)
125. Harilik mullauss (maauss)
126. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
127. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
128. Harilik robalo (Centropomus undecimalis)
129. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
130. Harirobalo (Centropomus pectinatus)
131. Harju alamvesikond
132. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
133. Harkund
134. Haug pärimuses
135. Heik (Hake) kalanimedes
136. Heleuim-koha (Sander vitreus)
137. Hi-Lo
138. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
139. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
140. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
141. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
142. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
143. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
144. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
145. Huntahvenlased (Moronidae)
146. Hurmi järv (Külajärv)
147. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
148. Hülgesõrm
149. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
150. Ida-Atlandi okasahven
151. Ilmjärv
152. Imatu järv (Immatu järv)
153. Immaku järv (Immakjärv)
154. Imsi järv
155. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
156. Invincible (Nilsu)
157. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
158. Jaanuse järv (Pikkjärv)
159. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
160. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
161. Jaapani stauriid (Trachurus japonicus)
162. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
163. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
164. Jomala
165. Jordan, David Starr
166. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
167. Juusa järv (Kuningajärv)
168. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
169. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
170. Jõekoha (Sander volgensis)
171. Jõemõisa-Kaiu järvestik
172. Jõksi järv
173. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
174. Järaniku järv
175. Järise järv
176. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
177. Järva-Jaani järv
178. Järveahven
179. Järvekülg, Arvi
180. Järveotsa järv (Turvaste Järveotsa järv, Järvetsa järv, Järvatsi järv)
181. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
182. Järvi järvestik
183. Jäälamelaubad (Pagothenia)
184. Jäävä järv [Koorküla järvestik]
185. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
186. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
187. Kaarnajärv (Kaarna järv)
188. Kaasjärv
189. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
190. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
191. Kadastiku järv (Kataijärv) [Koorküla järvestik]
192. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
193. Kahala järv
194. Kahrila järv
195. Kaiavere järv
196. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
197. Kaiu järv
198. Kala komi mütoloogias
199. Kaladest evengi mütoloogias
200. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
201. Kalakirjandus
202. Kalaliha õngesöödana
203. Kalandus
204. Kalaparv
205. Kalavõrk
206. Kaletamine
207. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
208. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
209. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
210. Kallõtõ järv (Kallete järv)
211. Kalmaar õngesöödana
212. Kalurite loitse ja ütlusi
213. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
214. Kanada koha (Sander canadensis)
215. Karijärv
216. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
217. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
218. Karpkalalased (Cyprinidae)
219. Karpkalalised (Cypriniformes)
220. Karpkalast kulinaarselt
221. Karsna järv
222. Karujärve vaim
223. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
224. Karula järv (Uue-Võidu järv)
225. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
226. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
229. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
230. Kastjärv (Kurtna Kastjärv)
231. Kastmaster
232. Kaugida emakala (Zoarces elongatus)
233. Kaugjärv (Kautsjärv)
234. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
235. Kautla järv (Kautla Saarejärv, 1. Kantküla järv)
236. Kavadi (Kavati) järv
237. Keema järv (Keema Suurjärv, Suur-Keema järv)
238. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
239. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
240. kelt (keldud)
241. Kerakalalised (Tetraodontiformes)
242. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
243. Ketasund
244. Kidata konks
245. Kihli karjääri järved
246. Kihvkalad (Dissostichus)
247. Kiidjärv
248. Kiilid ja nende vastsed
249. Kiiruimsete süstemaatika
250. Kiisad (Gymnocephalus)
251. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
252. Kiisk (pärimus)
253. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
254. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
255. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
256. kiku
257. Kildu järv (Kildu veskijärv)
258. Kirevahvenlased (Cichlidae)
259. Kirevlased (Cichlidae)
260. Kirikulaht
261. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
262. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
263. Kiruvere järv
264. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
265. Kiviahven (Serranus cabrilla)
266. Kiviahvenad (Serranus)
267. kiviahvenlased (Serranidae)
268. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
269. Kivijärv (Holvandi Kivijärv)
270. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
271. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
272. Kivikohad (Epinephelus)
273. Klooga järv
274. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
275. Koha (Sander lucioperca)
276. Kohad (Sander)
277. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
278. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
279. Koljaku järv (Kollaku järv)
280. kollane ahven
281. Kolu tiik (Kõltsi karjääri järv)
282. Konnajärv (Kurtna Konnajärv, Konnjärv)
283. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
284. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
285. Kooreüraski vastne (koorejäraja)
286. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
287. Koosa järv
288. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
289. kotkaskalalased ehk küürlased (Sciaenidae)
290. Krevett õngesöödana
291. Ktenoidsoomus ehk saagsoomus
292. Kubija järv (Kubja järv)
293. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
294. Kuhl, Heinrich
295. Kuivatamine/vinnutamine
296. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
297. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
298. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
299. Kuldvöötahvenad (Boops)
300. Kullamaa järv (Kullamaa tehisjärv)
301. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
302. Kumlinge
303. Kungjärv
304. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
305. Kuningvere järv
306. Kunst-sääsevastne
307. Kuradijärv (Kurtna Kuradijärv)
308. Kuremaa järv (Kurema järv)
309. Kurgjärv
310. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
311. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
312. Kurtna Särgjärv
313. Kurtna järvestik
314. Kurtna MKA vooluveed ja järved
315. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
316. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
317. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
318. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
319. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
320. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
321. Kuuritsapüügi hümn
322. Kuusiku veehoidla
323. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
324. Kõnnu järv (Kõnnu Pikkjärv, Pikkjärv)
325. Kõnnujärv (Kadaka järv, Kõrgeraba järv)
326. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
327. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
328. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
329. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
330. Kõverjärv (Vatku Kõverjärv, Vohnja Kõverjärv)
331. Käravete järv (Käravete paisjärv)
332. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
333. Kärnjärv (Otepää Kärnjärv)
334. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
335. Käru paisjärv
336. Käsmu järv
337. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
338. Kökar
339. Köstrijärv (Köstrejärv)
340. Köönaauk (Künaauk)
341. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
342. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
343. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
344. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
345. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
346. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
347. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
348. Lahepera järv (Lahe järv)
349. Laijärv (Pühamäe Laijärv, Pühameeste Laijärv, Pühameeste Suurjärv)
350. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
351. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
352. Landilugu: Kastmaster
353. Landilugu: Minnow Spoon Weedless
354. Landilugu: Nilsu
355. Landilugu: Räsänen
356. Landilugu: Sub Wart
357. Landilugu: Toby
358. Landilugu: Ugly Duckling
359. Lasa järv [Koorküla järvestik]
360. Lasva järv
361. Latesahvenlased (Latidae)
362. Latesed (Lates)
363. Latikas pärimuses
364. Lauga järv
365. Lavassaare järv
366. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
367. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
368. Leelanau järve koletis (veekrüptiid USAs)
369. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
370. Leevaku paisjärv
371. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
372. Lemland
373. Liftahvenad (Helicolenus)
374. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
375. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
376. Liivaku järv (Liivakandi järv)
377. Liivamäe karjääri järved
378. Liivjärv (Kurtna Liivjärv, Liivajärv)
379. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
380. Limakalalased (Blenniidae)
381. Limakalalised (Blennioidei)
382. Linajärv (Jussi Linajärv)
383. Linajärv (Viitna Linajärv)
384. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
385. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
386. Lindjärv (Tudre järv, Tudra järv)
387. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
388. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
389. Linnuroni (Ligula intestinalis)
390. Lintsabalased (Trichiuridae)
391. Lohja järv
392. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
393. Loke
394. Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon
395. Loosalu järv (Venepele järv, Venetpõlve järv, Kaiujärv, Kallejärv)
396. Loosu järv
397. Lubjaahujärv (Lubjajärv, Kooraste Lubjaahju järv)
398. Luiste paisjärv
399. Lumparland
400. Luts (Lota lota)
401. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
402. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
403. Lääne-Atlandi okasahven
404. Läänemeri
405. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
406. Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)
407. Lüüsjärv (Järve järv)
408. Maailma mered ja lahed (loend)
409. Maardu järv (Liivakandi järv)
410. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
411. Mais
412. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
413. Makrellid (Scomber)
414. Makrellilised (Scombroidei)
415. Makrelllased (Scombridae)
416. Makrelltuunid (Auxis)
417. Mariehamn
418. Marliinid (Makaira)
419. Martiska järv (Kurtna Martiska järv, Martu¹ka järv)
420. Matsimäe järved
421. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
422. Meriahvenad (Sebastes)
423. Meriahvenlased (Sebastidae)
424. Merihuntlased (Anarhichadidae)
425. Merikogerlased (Sparidae)
426. Merikoha (Sander marinus)
427. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
428. Merilohelised (Trachiniformes)
429. Meripuugilised (Scorpaeniformes)
430. Meripühvel (Taurulus bubalis)
431. Miiaste järv (Miiaste turbakarjäärid)
432. Mikeli järv (Mikkeli järv, Suur Mikkeli järv)
433. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
434. Minnow Spoon Weedless
435. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
436. Morvong (Nemadactylus douglasii)
437. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
438. Mudilnototeeniad (Lindbergichthys)
439. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
440. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
441. Mullutu-Suurlaht
442. Muraka järv (Muraka paisjärv)
443. Murati järv
444. must bass
445. Must krappi (Pomoxis nigromaculatus)
446. Must marliin (Istiompax indica)
447. Mustjärv (Hino Mustjärv)
448. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
449. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
450. Mustjärv (Orava Mustjärv)
451. Mustjärv (Paunküla Mustjärv, Seapilli järv)
452. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
453. Mustjärv (Timo Mustjärv, Partsi Mustjärv, Metsavahi järv)
454. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
455. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
456. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
457. Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)
458. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
459. Muti järv (Suur Mutijärv)
460. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
461. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
462. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
463. Mõõkkala (Xiphias gladius)
464. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
465. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
466. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
467. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
468. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
469. Mähuste järv (Mäuste järv, Meeguste järv)
470. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
471. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
472. Märdi järv (Lakesoo Märdi järv, Lagesoo järv, Mardi järv)
473. Märket
474. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
475. Mürgised kalad
476. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
477. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
478. Naistejärv (Naestejärv, Kaistjärv)
479. Narva veehoidla
480. Narva veehoidla elustikust
481. Nasva sadam
482. Nauska järv
483. Neeruti järved
484. Neitsijärv
485. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
486. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
487. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
488. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
489. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
490. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
491. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
492. Nils Master Jiger
493. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
494. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
495. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
496. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
497. Nototeeniad (Notothenia)
498. Nototeenialased (Nototheniidae)
499. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
500. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
501. Nurme veehoidla (Audru poldri tiigid)
502. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
503. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
504. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
505. Nüpli järv
506. Odaninad (Tetrapturus)
507. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
508. Okasahvenad (Trachyscorpia)
509. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
510. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
511. Pärimus: Õisu järv
512. Paala järv (Valuoja paisjärv)
513. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
514. Pagrused (Pagrus)
515. Paide tehisjärv (Kirila veehoidla, Mündi paisjärv)
516. Paidra järv
517. Pakasjärv (Pakase järv, Suur Pakase järv)
518. Pakrirootslaste elust
519. Palojärv (Ando Palojärv, Saaluse Palojärv, Ando järv, Piirijärv, Paloveere järv)
520. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
521. Palojärv (Lutsu Palojärv)
522. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
523. Palujüri järv (Palojüri järv)
524. Paluküla järv
525. Pangodi järv
526. Pannjärv (Panijärv, Pannijärv) [Kurtna järvestik]
527. Pappjärv
528. Parika järv
529. Patagonototeenid (Patagonotothen)
530. Paukjärv
531. Paunküla veehoidla
532. Pedejä järv (Pedejärv, Pedeja järv)
533. Peen-Kirjakjärv (Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv, Väike Kirjakujärv) [Kurtna järvestik]
534. Peipsi alamvesikond
535. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
536. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
537. Pelamiidid (Sarda)
538. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
539. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
540. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
541. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
542. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
543. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
544. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
545. Pikajärv (Pikkjärv)
546. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
547. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
548. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
549. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
550. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
551. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
552. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
553. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
554. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
555. Pikämäe järv (Pikamäe järv, Partsi külajärv)
556. Pilkuse järv
557. Pille järv
558. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
559. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
560. Porkuni järv
561. Porkuni järved
562. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
563. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
564. Pulli järv (Pullijärv)
565. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
566. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
567. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
568. Pundsu järv (Punsujärv, Punso järv)
569. Punn (und)
570. Pupsi järv
571. Purikala (Istiophorus platypterus)
572. Purikalad (Istiophorus)
573. Purikalalased (Istiophoridae)
574. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
575. Põhjalaht (Botnia laht)
576. Põhjanoot
577. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
578. Põrstõ järv (Põrste järv, Puustusjärv)
579. põrutamine
580. Päidla järvestik
581. Päidla Kõverjärv
582. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
583. Päidre järv (Tagametsa järv)
584. Päikesekalalased (Centrarchidae)
585. Pärnjärv (Järvi Pärnjärv, Järvi järv, Suur Järvi järv)
586. Päästjärv (Perajärv)
587. Pöögle paisjärv
588. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
589. Pühajärv (Matsimäe Pühajärv, Võõbu Pühajärv, Seli Kaanjärv)
590. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
591. Pülme järv (Põlme järv)
592. Rae järv
593. Rahkjärv (Mustjärv)
594. Raigastvere järv
595. Rakfisk ehk norra hapukala
596. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
597. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
598. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
599. Ratva järv (Arvila järv)
600. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
601. Rava järv (Rava paisjärv)
602. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
603. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
604. Riiska järv (Tõrva Riiska järv)
605. Riksu laht (Riksu järv)
606. Robalolased (Centropomidae)
607. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
608. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
609. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
610. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
611. Rooni järv
612. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
613. Rotinkainen
614. Ruhijärv (Ruhja järv)
615. Ruhnu
616. Ruila järv (Ruiljärv, Kernu Mädajärv)
617. Rumba sirge (Vigala jõel)
618. Rummu järv
619. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
620. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
621. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
622. Räpina järv (Räpina paisjärv)
623. Räsänen
624. Rääbis (Coregonus albula)
625. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
626. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
627. Röamäe järv (Röamäe karjäär)
628. Rüntnototeenid (Gobionotothen)
629. Saadjärv (Saadrejärv)
630. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
631. Saareküla järv (Saarküla järv, Meelva Saareküla järv)
632. Saarjärv (Misso Saarjärv)
633. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
634. Saesaare paisjärv
635. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
636. Saltvik
637. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
638. Sarise järv (Saarise järv)
639. Saunja laht
640. Savijärv (Joosu Savijärv, Joosu karjäär)
641. Savijärv (Karula Savijärv)
642. Selkämeri
643. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
644. Siiami tapluskala (Betta splendens)
645. Siig spordikalana Skandinaavias
646. Silk
647. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
648. Sinijärv (Endla Sinijärv)
649. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
650. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
651. Sinine marliin (Makaira nigricans)
652. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
653. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
654. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
655. Siugkala (Gymnelis viridis)
656. Snuuk (Thyrsites atun)
657. Soitsejärv (Suurjärv)
658. Soodla veehoidla
659. Soomkala
660. Soomuste mahavõtmine
661. Sottunga
662. Sound Bite
663. Spöket
664. Stauriidid (Trachurus)
665. Steindachner, Franz
666. Sterletist kulinaarselt
667. Sumplaev
668. Sund (Ahvenamaa)
669. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
670. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
671. Suur Kaksjärv (Kaksjärv)
672. Suur Kalajärv (Kreo Kalajärv, Suurjärv)
673. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
674. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
675. Suur pagrus (Pagrus major)
676. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
677. Suur Saarjärv
678. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
679. Suure-Jaani paisjärv
680. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
681. Suurjärv (Karinu Suurjärv, Karinu kaksikjärv)
682. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
683. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
684. Suurjärv (Udriku Suurjärv, Suur Udrikjärv, Udriku järv)
685. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
686. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
687. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
688. Sõnnikuuss
689. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
690. Särg ja roosärg pärimuses
691. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
692. Särgjärv (Järvi Särgjärv, Järvi järv, Väike Järvi järv)
693. Süvaraid (Bathyraja) 2
694. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
695. Tamme järv (Tammejärv, Tammiku järv, Tammjärv)
696. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
697. Tamula järv (Tamla järv)
698. Tapluskalad ehk bettad (Betta)
699. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
700. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
701. Thunnus atlanticus (mustuim-tuun)
702. Thunnus maccoyii (harilik lõunatuun)
703. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
704. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
705. Tihu järved (Männamaa järved, Mönama järved)
706. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
707. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
708. Tiskre oja
709. Tobiaslased (Ammodytidae)
710. Toby
711. Tollari järv (Käärikjärv)
712. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
713. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
714. Trematoomid (Trematomus)
715. Triibuline niituim (Nemipterus virgatus)
716. Triipahven (Morone saxatilis)
717. Triivpuri
718. Triivpüük
719. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
720. Tsiguateroos
721. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
722. Tsäpsi järv / Järvemäe järv (Järveoja järv)
723. Tudu järv
724. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
725. Tume vihmauss
726. Tursa nimed
727. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
728. tuulekala (pärimus)
729. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
730. Tuunid ehk päristuunid (Thunnus)
731. Tuvikene, Arvo
732. Tõhela järv
733. Tõrise järv
734. Tõugjärv (Küünjärv)
735. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
736. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
737. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
738. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
739. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
740. Türi järv (Türi paisjärv)
741. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
742. Udriku järved (Udrikjärved, Vohnja järved)
743. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
744. Ugly Duckling
745. Uhtjärv (Uhtijärv)
746. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
747. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
748. Uljaste järved ja oos
749. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
750. Umbjärv (Rõhu Umbjärv, Rehujärv)
751. Urbukse järv (Urbuse järv)
752. Uuri järv
753. Vagula järv
754. Vahakulmu järv (Vahakulmu paisjärv)
755. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
756. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
757. Vahuu (Acanthocybium solandri)
758. Valge krappi (Pomoxis annularis)
759. Valge odanina ehk valge marliin (Kajikia albida)
760. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
761. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
762. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
763. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
764. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
765. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
766. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
767. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
768. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
769. Vårdö
770. Varjukalad (Cynoscion)
771. Vasavere Mustjärv [Kurtna järvestik]
772. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
773. Vaskna järv
774. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
775. Vasula järv (Salatsi järv)
776. Vee-elustikku ohustavad võõrliigid (nimistu)
777. Veisjärv (Veisejärv)
778. Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv)
779. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
780. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
781. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
782. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
783. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
784. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
785. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
786. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
787. Viigerhüljes (Pusa hispida)
788. Viira järv
789. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
790. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
791. Viitna järved
792. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
793. Viljandi järv
794. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
795. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
796. Viru alamvesikond
797. Vissi järv (Viritjärv)
798. Vissuvere järv (Tuulisilla järv, Tulisilla järv)
799. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
800. võikala
801. Võikalalased (Pholidae)
802. Võistre järv (Võistvere järv)
803. Võngjärv
804. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
805. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
806. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
807. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
808. väike meriahven (Sebastes viviparus)
809. Väike Nihujärv [Koorküla järvestik]
810. väike tobias (nigli, väiketobias)
811. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
812. Väikejärv (Karinu Väikejärv)
813. Väikejärv (Pühamäe Väikejärv, Pühajärv, Pühameeste Väikejärv)
814. Väikejärv (Udriku Väikejärv, Väike Udrikjärv)
815. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
816. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
817. Väiketuunid (Euthynnus)
818. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
819. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
820. Väinjärv (Veinjärv)
821. Väätsa paisjärv
822. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
823. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
824. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
825. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
826. Vöötideta pelamiid (Orcynopsis unicolor)
827. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
828. Wart
829. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
830. Ähijärv (Ahijärv)
831. Änni järv (Ännijärv, Annijärv)
832. Äntu ja Nõmme järved
833. Äntu järved
834. Äärekala
835. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
836. Ümarküüskalad (Nemadactylus)
837. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
838. Ümarsoomus-odanina (Tetrapturus georgii)
839. Ümmargune järv (Kõnnu Ümmargune järv, Ümarjärv, 2. Kõnnu järv)

Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)

Mägede ja metsade vahele peitunud järved


Aare Mäemets, Reet Laugaste, Helle Mäemets

Eesti Loodus 1998/10

Karula kuplistikus ja Hargla nõos asub hulgaliselt järvi, kokku 60 ringis. Neist jääb rahvuspargi alale 38. Kõiki pole jõutud lähemalt uurida -– siinkohal tuleb juttu peamiselt neist järvedest, mille vee omadustest ja elustikust on meil rohkem andmeid. Viimastel aastatel on käidud vaid Ähijärvel, teiste uurimiseks pole muutunud oludes jätkunud võimalusi. Mõne tillukese järvesilma äärde pole aga uurijad veel jõudnudki.

Aluspõhjaks on siin kesk-devoni punased liivakivid, mille pinda on hiljem kulutanud korduvate jäätumiste liustikud ja pesnud nende sulaveed. Karula kõrgustikku peetakse Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vaheliseks kuhjevormiks, mis kujunes tänu Otepää kõrgustiku kohal olnud jäälahkmealale. Liustike taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi mahajäänud jääpankade asemeis, nende pind oli praegusest mitu korda suurem. Tänapäeva suuremad Karula järved (Ähijärv, Koobassaare järv, rahvuspargist välja jäävad Karula Pikkjärv ja Aheru) on kujunenud jääsulavee vooluteedele Hargla ja Valga nõgudes. Aheru-Ähijärve joonest lõuna pool oosmõhnade vahel on ilmselt kunagi asunud üsna suurejoonelised järvestikud, mis oma madaluse tõttu on nüüdseks soostunud. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda, sest kuplites sisalduv moreen sisaldab ka karbonaatseid kivimeid – vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed, Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Sealsetes jääliustiku sulaveest läbiuhutud pinnasel tekkinud järvedes on toiteaineid tunduvalt vähem, sooalade järved sisaldavad aga rohkesti humiinaineid, mis paljudele taime- ja loomaliikidele ei sobi. Ühist iseloomustust Karula järvedele on raske leida, sest nimetatud suuremates valdkondades leidub väga eriilmelisi järvi. Maastiku mosaiiksus tingib selle, et heledaveeliste kõrval asuvad siin pruunid järved, mõnedki järved aga üllatavad meid üsna erisuguste vete asukate kooseluga. Ühisjooneks võib ehk pidada, võrreldes näiteks Haanja järvedega, enamiku järvede madalust. See loob eeldused taimerohkuseks ning kinnikasvamiseks. Soine valgala ja lähiümbrus tingib rohkete humiinainete sattumist vette ja seetõttu on kuplistiku alal mitmed algselt rohketoitelised järvekesed jõudnud segatoitelisse arengujärku. Rõõmuga võib märkida, et möödunud aastakümnete vältel on inimene Karula järvedele suutnud vähem kahju teha kui näiteks Otepää järvedele, kuigi liigtoitelisusse kalduvaid järvi on siingi.

Suurim ja tuntuim rahvuspargi järvedest on Ähijärv (või algselt Ahijärv – seotud ohverdamisega?), mis on tekkinud Karula kuplistiku ja Hargla nõo piirialale. Oma lookleva kaldajoone, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega kuulub ta Karula kauneimate järvede hulka. Ähijärv on väga hea kalajärv ja oli suurepärane vähijärv: esimesel iseseisvusajal püüti ainuüksi ekspordiks umbes 30 000 vähki aastas. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõnedes inimeste poolt rikutud kaldalõikudes ka taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 50–60). Suurtaimestik1 sisaldas 1997. a. 36 liiki (lisaks veel mitmeid veepiiril). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik-penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga rahutu põhjareljeefi ja kohati järsult suureneva sügavuse tõttu peab siiski olema ettevaatlik.

Inimesest tugevamini mõjutatud, võiks öelda, et rikutud järved on Köstrejärv ja Pehmejärved. Ilus, sopiliste kõrgete kallastega Köstrejärv asub lausa Lüllemäe külje all. See on allikaterohke, väikese valgalaga lähtejärv, kust algav Üraski (e. Mäkiste e. Metsaoja) suundub lõpuks Aheru järve. Varem oli see madalavõitu kalgiveeline järv põhjani läbipaistev, 1989. aastaks aga vaid 1,1 m ja vesi enamiku keemiliste näitajate poolest liigtoiteline, lisaks väga sulfaatiderikas. Kenale Köstrejärvele on kahju teinud nii Lüllemäe asula kui ka kaldale ehitatud spordibaasi heitveed. Hargla nõos asuvad Suur ja eriti Väike Pehmejärv lasti 60. aastate algul liiga lähedale rajatud metsakuivenduskraavide tõttu peaaegu tühjaks. Hiljem on veetase Ähijärve vee abil osaliselt taastatud, kuid endist taset pole saavutatud. Mudases pruunikaskollaseveelises Väikeses Pehmejärves puudub veesisene taimestik peaaegu täiesti, kuid ta on rikas planktonvetikatest. Ujulehtedega taimestik katab hajusalt kogu järvepinna.

Kõige läbipaistvam on Karulas olnud rohekaveeline ilus Rebasejärv – 1961. a. augusti algul 5,1 m. Viimane mõõtmine 1987. a. mais andis läbipaistvuseks siiski vaid 2,2 m; kevadine ja hilissuvine mõõtmine pole aga päris hästi võrreldavad. Rebasejärv on allikaline umbjärv, milles kalad on korduvalt hukka saanud. Peaaegu sama läbipaistava veega on olnud Savijärv – rahvuspargi sügavaim (suurim sügavus 17,6 m). Savijärv asub rahvuspargi põhjapiiril ja on kõrgekaldaline, kaunis allikaterohke ja mineraalainetesisalduselt (189–230 mg HCO3/l) vist rikkamaid Karula järvi. Kahjuks pole seda järve juba 37 aastat uuritud! Talle üsna lähedale metsa sisse jääb hea kala-, eriti latikajärvena tuntud toiterikas Kallete järv. Vesi tuleb siia pruuniveelisest, taimi täis kasvanud Kaatsi järvest ja läheb heledamast Kalletest edasi Savijärve poole, jõudes viimaks Väike-Emajõkke. Kaatsi järvest pisut loode pool asuvad kaks tillukest läbivooluta Mustjärve, mis kohaliku rahva arvates on maa-aluses ühenduses salapärase Õdre (e. Õdri) järvega. See suurte põhjaallikatega, kohati liivakaldaga üsna pehmeveeline ilus metsajärv muudab tõesti tihti oma pindala ja ühtlasi ka sügavust (2–3 m); seejuures silmaga nähtavat läbivoolu pole. Kuidas rahvasuus nimetatud Salajõgi Õdre vee ära viib, on geoloogilisi tingimusi arvestades raske seletada. Siinkohal võib nimetada, et Haanjaski on “neeluauke” paikades, kus praeguste teadmiste põhjal karstinähte olla ei tohiks. Mõistatuslikke muutumisi on juhtunud ka Mähkli (e. Mikile) järvega. Kuuekümnendail aastail oli ta vesi rohekaskollane, hiljem aga punakas- või kollakaspruun, ilma et muutuse põhjus oleks selge. See, et järv on kujunenud rohketoitelisest segatoiteliseks, s.t. vesi sisaldab mineraalainete kõrval rohkesti ka orgaanilisi (antud juhul humiinaineid), on arvatavasti tingitud soostunud valgalal toimunud muutustest. Mähkli valgalal asuvad kollase veega taimederikas Veetka (e. Viitka) ja pisikene Ojajärv. Neist esimene on samuti kaotanud kunagise rohekama värvitooni.

Ähijärvest kirdes asuvad kaks põnevat järve: Suur ja Väike Saarjärv. Kunagi on nad olnud lähedusele vaatamata teineteisest lahusolevad umbjärved, hiljem on kaevatud ühenduskanal, mis nende vee erinevusi pole siiski oluliselt vähendanud. Suur Saarjärv on algselt olnud vähetoiteline, hiljem aga muutunud (inimmõjul?) toiterikkamaks. Tema kollakasroheline vesi on võrdlemisi mineraalainetevaene (52–76 mg HCO3/l), kuid taimedel on täheldatud lubjakihti. Rohkesti on siit leitud tänapäeva järvedes suhteliselt harvaesinevaid ikkesvetikaid. Hoopis hämmastama panev on Väike Saarjärv, mille happelises (pH 5,5), täiesti mineraalaineteta kollakaspruunis vees elab arvukalt haruldasi, üldsegi mitte huumustoitelistele järvedele iseloomulikke vesikirbulisi ning muid looma- ja vetikaliike (s.h. ränivetikad, ikkesvetikad), mis on peamiselt omased rohketoitelisele veele. Varasematel aegadel leidus siin rohkesti jõevähki, samuti tumedavärvilisi latikaid ja ahvenaid, kes hiljem on ilmselt segunenud Suure Saarjärve omadega. Võib-olla oli tegemist eriliste, happelisemat vett taluvate populatsioonidega, mida oleks tulnud hoida ja uurida? Milline on Väike Saarjärv olnud ammustel aegadel, pole selge, praegu võib teda pidada eutrofeerunud (s.o. toiteainetega rikastunud) huumustoiteliseks järveks. Veidi põhja pool asuv õõtsikkallastega Sibulajärv on hoopis kalgima ja kinnikasvava järve kohta küllalt vähe orgaanilisi aineid sisaldava veega.

Ähijärvest loodes ja läänes asub terve järvedeparv. Enamasti on nende keskmine sügavus nelja meetri ringis ja vesi orgaanilistest ainetest küllalt rikas, arvatavasti madalates nõgudes hoogsalt edeneva soostumise tõttu. Veetaimi on palju Lajasaare järves, juba mainitud Veetka järves ja liikide rohkusega (70ndail 26 liiki) silma paistnud Alakonnu (e. Jussi e. Kuajärv e. Alakunnu) järves, kus leidub ka rohkesti fütoplanktonit. Vetikaliike on palju segatoitelistes Kuigli (e. Kuikli) ja Tarupedaja (e. Kolski e. Võidujärv e. Vihmajärv) järves. Karulas on kuraditel palju tegemist olnud, sest Põrgujärvi on siin vähemalt kolm. Ühe, kõige sügavama varjunimi on Konnumäe järv. See on tilluke, aga kuni 12 meetri sügavune tugevasti kihistunud pehmeveeline järvesilmake, mille vesi 70ndail tundus kuidagiviisi kannatanud olevat. Pehmeveeliste järvede vett mõjutab reostus tunduvalt kiiremini kui kalgiveeliste oma. Teised Põrgujärved jäävad kagusse, üks rahvuspargi piirile, teine Ubajärve naabrusse. Võib-olla on neid veel? Terve hulk kauneid Karula järvi jääb siinkohal puudutamata, tiikidest rääkimata. Lõpetuseks väike pilguheit veel kahele väga erilisele järvele. Rahvuspargist omaette, kaitsealakillu sees, veidi kagu pool on Ubajärv (e. Ubahavva) järv, mille asukate üleslugemine võiks päris ära väsitada. Ainuüksi vetikaid on leitud 130 liiki, neist 53 kaasajal järjest harvemaks jäävaid ikkesvetikaid. Ubajärv asub Hargla nõos metsarikkas liivikumaastikus, on ainult kuni 2,1 meetrit sügav ja soostunud kallastega, kuid maalilise ümbrusega. Läbivool on järvel nõrk, väga pehmesse vette on ümbruskonna soo ja mets lisanud pruune toone. Õnneks pole ta tavalistele supelseltskondadele eriti ahvatlev, seepärast on lootust, et siinne elustik säilib. Lisaks vetikaharuldustele on väga huvitav ka zooplankton ja põhjaloomastik, kuigi ükski neist kolmest rühmast ei paista silma suure arvukuse poolest. Väga rohkes taimestikus (40 liiki) leiti viimasel külastusel 1983. a. taas ka mõni taimeke haruldast muda-lahnarohtu. Ubajärves muidu arvukad samblakogumikud olid siis kahjuks osalt hävimas. Koobassaare (e. Suur Apja) järv koos Väikese Apja järvega paikneb rahvuspargi edelaservas, Hargla nõos, kunagise jääsulamisvee vooluteeks olnud vagumuses, mis praegu on tugevasti soostunud-mudastunud. See on samuti madal järv paksu lendmudakihiga põhjas, kaldad enamasti turbased. Oma tüübilt on ta eelmisele lähedane ning rikas haruldastest vetika- ja zooplanktoniliikidest, mille hulgas madalusest ja suvisest tugevast läbisoojenemisest hoolimata on mitmeid põhjaaladele omaseid planktereid. Ikkesvetikaid on Koobassaare järvest leitud koguni 77 liiki! Ka suurtaimi on palju nii ohtruselt kui liikidelt (1983. aastal 38), samblad olid viimati paremas seisukorras kui Ubajärves. Vees kasvavad samblad pole tänapäeval, mil järvede läbipaistvus on suurenenud, enam sugugi nii sagedased kui varemalt, vaid mõned liigid tunduvad paremini vastu pidavat. Raskesti ligipääsetav Väike Apja on vist Karula kõige tumedama veega järv.

Loodame, et viimane aastakümme on Karula toredaid järvi säästnud suurematest hädadest ja et peagi avaneb võimalus neid uuesti näha. Ärgu nende rohkus meid hooletuks tehku! Kaht samasugust järve pole. Karula mägede ja metsade vahele peitunud järved on tõeline aare tänapäeva maailmas, kus jõgesid hakatakse uuesti kõveramaks tegema ja “umbrohtusid” külvama.

Kirjandus:

M ä e m e t s, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.

R a u k a s, A., K a r u k ä p p, R., 1979. Eesti liustikutekkeliste akumulatiivsete saarkõrgustike kujunemine. Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Tln.

Allikas:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/jarved.html