Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Karula järv (Uue-Võidu järv)

Karula järv, ka Uue-Võidu järv

Viljandimaal, Saarepeedi vallas, Aindu ning Karula külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6474095

58°23'50" N

Y

593581

25°36'2" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Pindala 22 ha, keskmine sügavus 4,8 m, suurim sügavus 15 m, pikkus 1 260 m, laius 360 m, kaldajoone pikkus 3 014 m

Valgala pindala 32,2 km2, veevahetus 7 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2074800

Paikneb Viljandist vaevalt 2 km põhja pool, Tallinna-Viljandi maanteest idas. Järv süveneb väga järsult, sügavaim koht on laiemas osas idakalda lähedal. Järve läbib Uueveski oja. Põhja poolt ümbritseb järve soine heinamaa, mujalt aruniit. Kirdesse jääb Karula ehk Uue-Võidu park mõisahoonega. Kaldad on enamasti mudased ja allikalised, kõvemat kallast leidub Uue-Võidu asunduse kohal. Sügavamal on järve põhi võrdlemisi kõva, liivane või savine, muda on alla 0,5 m. Järv on rikas kalda- ja põhjaallikate poolest. Vesi on rohekaskollane ja vähe läbipaistev (1,3 m).
Taimestik on rikkalik (22 liiki). Taimhõljumit on vähe, loomhõljumit aga rohkem. 
Kalastikus on ohtralt latikat, järgnevad särg, ahven, haug, koha, linask, nurg, roosärg, koger ja luts. Leidub ka jõevähki.
Mittekülmuval väljavoolul on korduvalt talvitunud vesipapp. Suvel pesitseb järvel sinikaelpart.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esineb särg, roosärg, ahven, haug, latikas, linask, koha, harvemini luts, angerjas. Karula järv on Eesti järvedest põhjapoolseim, kus koha elab ja paljuneb. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/