Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
Karksi järv, ka Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv
Enno Allik. Karksi-Nuia paisjärv. 2009, õli, lõuend 75x115
Viljandimaal, Karksi vallas, Karksi-Nuia vallasiseses linnas ning Polli küla juures asuv avalik paisjärv
Järve toidab Halliste jõgi
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6442171 |
58°6'40" N |
|
Y |
591347 |
25°32'59" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Veepeegli pindala 22,7 ha, saarte pindala 0,2 ha, pindala kokku 22,9 ha, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 5,5 m, maht 840 tuh m3, kaldajoone pikkus 4 325 m
Valgala pindala 9,6 km2
Registri kood VEE2052310
Halliste ürgorus Nuia-Viljandi teest lääne
pool, Nuia alevi põhjaküljel täitus 1973 a. kevadel veega Karksi järv. Veekogu
on hästi liigestatud kaldajoonega ja kolme saarega (neist üks kitsa kaela abil
kaldaga ühenduses) ning teda võib õigustatult nimetada karksi Pühajärveks.
Järve kohal tõusevad kõrgele ürgoru metsased kaldad, veidi eemal paistavad vana
ordulossi varemed. Kaldad on enamasti mineraalsed.
Tehisjärv on nõrga läbivooluga, peaaegu täiesti
järveline veekogu. Vesi seguneb võrdlemisi hästi.
Juba esimesel suvel kujunes järves välja esialgne taimestik – siin kasvas juba
18 liiki taimi. Vette ilmus rohkesti niitvetikaid, ka zooplankton oli rikkalik.
Kaladest leidub ohtralt ahvenat ja särge.
See oli esimene tehisjärv Eestis, mille põhi puhastati turbast ja võsast. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Tehisjärv, sügavus ulatub kuni 7 meetrini. Hea juurdepääs autoga. Vene ajal järve asustatud palju noorjärke, eriti just karpi. Viimasel ajal tabatakse üksikuid, ent väga suuri (10...12 kg) isendeid. Esineb veel särg, ahven, haug, linask, latikas, koha. Latika järelkasv suur. /Õngitsemine, Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977