Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)

Kariste järv, ka Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv

Viljandimaal, Abja ning Halliste vallas, Abja-Paluoja vallasiseses linnas ja Veskimäe ning Päigiste küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6445757

58°8'44" N

Y

579145

25°20'38" E

 Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 60,9 ha, saarte pindala 0,5 ha, pindala kokku 61,4 ha, keskmine sügavus 3,3 m, suurim sügavus 7,2 m, maht 1 600 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 316 m

Valgala pindala 128 km2, veevahetus 22 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2098500

Järve nimetatakse Vana-Kariste järveks – järve eri osi aga Suur- ja Väike-Kariste järveks. Paikneb Viljandi maakonnas, Abja-Paluoja loodepiiril, merepinnast 37,5 m kõrgemal.
Sakala kõrgustiku edelanõlva läbivas kagu-loodesuunalises Halliste ürgorus asuv orujärv. Oru veerud on järvele kõige lähemal kirdes, kus ka järve kaldad on kõige kõvemad. Ümbruskonnas domineerib lainjas moreenmaastik, kus on levinud savikad kamar-leetmullad, paiknevad viljakad põllud ning paiguti leidub ka metsa. Orulammil on peamiselt luhaheinamaad, kohati ka metsad liivasel pinnasel, järvest kagus isegi raba. Tänapäevaks on järv tugevasti soostunud ja setetega täitunud. Järve vananemist kiirendas oluliselt veetaseme alandamine umbes 1 m võrra 1940 aastate alguses. Põhi on kalda lähedal kohati liivane (eriti kirdekaldal), kohati mudane, sügavamal aga katab põhja kõikjal vähemalt 1-3 m paksune mudakiht. Kitsenevasse järvekaela on tekkinud saar.

Kariste järvest voolab läbi Halliste jõgi. Järve suubub ka allikasooni ja kraave, leidub kalda- ja põhjaallikaid. Suurvee ajal tõuseb järve vesi kuni 1,5 meetrit.

Vesi ei segune täielikult: pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe oli 1952 a. väike (4,2 kraadi), hapnikusisaldus aga väga erinev. Kollakasroheline vesi on keskmise läbipaistvusega (2,2 m).

Taimeliike oli 1952. a. keskmiselt (15 liiki).

Järv on väärtuslik kalajärvena. Eriti paistab silma liigirikkuse poolest. Esinevad särg, latikas, ahven, haug, nurg, viidikas, koha, angerjas, kiisk, koger, linask, roosärg, luts, turb. Saadud on isegi forelli. Kunagi oli järv väga vähirikas.

Kariste järve põhiline tähtsus seisneb sobivuses kalastamiseks. Mõnevõrra väärtuslik on ta ka puhke- ja supluskohana: supluskohad on Kadrimäe ja Rehemäe lähedal. Järv on silmapaistvalt maaliline.

Matkajale pakub kahtlemata huvi enam kui 100 m pikkune maa-aluste käikude võrk ürgoru paremal kaldal Koodioru veerul punases liivakivis. See olevat kunagine paopaik, hiljem kasutanud Vana-Kariste mõis seda õllelaona. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, nurg, viidikas, kiisk, koger, luts. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/