Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)

Kariste järv, ka Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv

Viljandimaal, Abja ning Halliste vallas, Abja-Paluoja vallasiseses linnas ja Veskimäe ning Päigiste küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6445757

58°8'44" N

Y

579145

25°20'38" E

 Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 60,9 ha, saarte pindala 0,5 ha, pindala kokku 61,4 ha, keskmine sügavus 3,3 m, suurim sügavus 7,2 m, maht 1 600 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 316 m

Valgala pindala 128 km2, veevahetus 22 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2098500

Järve nimetatakse Vana-Kariste järveks – järve eri osi aga Suur- ja Väike-Kariste järveks. Paikneb Viljandi maakonnas, Abja-Paluoja loodepiiril, merepinnast 37,5 m kõrgemal.
Sakala kõrgustiku edelanõlva läbivas kagu-loodesuunalises Halliste ürgorus asuv orujärv. Oru veerud on järvele kõige lähemal kirdes, kus ka järve kaldad on kõige kõvemad. Ümbruskonnas domineerib lainjas moreenmaastik, kus on levinud savikad kamar-leetmullad, paiknevad viljakad põllud ning paiguti leidub ka metsa. Orulammil on peamiselt luhaheinamaad, kohati ka metsad liivasel pinnasel, järvest kagus isegi raba. Tänapäevaks on järv tugevasti soostunud ja setetega täitunud. Järve vananemist kiirendas oluliselt veetaseme alandamine umbes 1 m võrra 1940 aastate alguses. Põhi on kalda lähedal kohati liivane (eriti kirdekaldal), kohati mudane, sügavamal aga katab põhja kõikjal vähemalt 1-3 m paksune mudakiht. Kitsenevasse järvekaela on tekkinud saar.

Kariste järvest voolab läbi Halliste jõgi. Järve suubub ka allikasooni ja kraave, leidub kalda- ja põhjaallikaid. Suurvee ajal tõuseb järve vesi kuni 1,5 meetrit.

Vesi ei segune täielikult: pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe oli 1952 a. väike (4,2 kraadi), hapnikusisaldus aga väga erinev. Kollakasroheline vesi on keskmise läbipaistvusega (2,2 m).

Taimeliike oli 1952. a. keskmiselt (15 liiki).

Järv on väärtuslik kalajärvena. Eriti paistab silma liigirikkuse poolest. Esinevad särg, latikas, ahven, haug, nurg, viidikas, koha, angerjas, kiisk, koger, linask, roosärg, luts, turb. Saadud on isegi forelli. Kunagi oli järv väga vähirikas.

Kariste järve põhiline tähtsus seisneb sobivuses kalastamiseks. Mõnevõrra väärtuslik on ta ka puhke- ja supluskohana: supluskohad on Kadrimäe ja Rehemäe lähedal. Järv on silmapaistvalt maaliline.

Matkajale pakub kahtlemata huvi enam kui 100 m pikkune maa-aluste käikude võrk ürgoru paremal kaldal Koodioru veerul punases liivakivis. See olevat kunagine paopaik, hiljem kasutanud Vana-Kariste mõis seda õllelaona. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, nurg, viidikas, kiisk, koger, luts. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/