Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. C Puntiused (Puntius)
86. Canvey saare elukas
87. Castingu MM
88. Chessie (veekrüptiid USAs)
89. Cooki saared
90. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
91. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
92. Creme
93. D.A.M.
94. Daing
95. Dirhami laht
96. Donburi
97. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
98. Ebabootsiad (Parabotia)
99. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
100. Ebisu (jaapani kalajumal)
101. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
102. Eesti jõgede loend
103. Eesti järved
104. Eesti järvede loend
105. Eesti Kalur
106. Eesti lahed (tähestikuline loend)
107. Eesti Merekool
108. EFTTA
109. Elango, Julius
110. Emajõe Lodjaselts
111. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
112. Emakala (Zoarces viviparus)
113. End, Albert Arvo
114. Endla järvestik
115. Erikson, Juhan (kalatööstur)
116. Erinarkid (Heteronarce)
117. Erm Vaike
118. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
119. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
120. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
121. Fenkol (apteegitill)
122. Flambeau
123. Fotofoor
124. Friteerimine
125. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
126. Garum ja liquamen
127. Gupi (Poecilia reticulata)
128. Hõbesilmad (Chanodichthys)
129. Haamerhai (Eusphyra blochii)
130. Haid kulinaarias
131. Hailiha nimekujud
132. Hakk-kala
133. Hallhaid (Carcharhinus)
134. Hammassärg (Rutilus frisii)
135. Harilaid
136. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
137. Harilik meriangerjas (Conger conger)
138. Harilik merilohe (Trachinus draco)
139. Harilik mullauss (maauss)
140. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
141. Harilik pardkala (Barbus barbus)
142. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
143. Harilik taimen (Hucho taimen)
144. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
145. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
146. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
147. Harju alamvesikond
148. Hauapüük
149. Haug püügikalana
150. Haug toidukalana
151. Haugasraid (Aetobatus)
152. Heeringalised (Clupeiformes)
153. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
154. Heeringlased (Clupeidae)
155. Heik (Hake) kalanimedes
156. Heintz Karl
157. Helepardlikud (Mystacoleucus)
158. Heleraid (Leucoraja)
159. Hensen, Victor
160. Hi-Lo
161. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
162. Hiinatrullid (Yunnanilus)
163. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
164. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
165. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
166. Hobulaiuskraadid
167. Hollandi kaste
168. Homaarlased (Nephropidae)
169. Hulkharjasussid (Polychaeta)
170. Hõbekoger (Carassius gibelio)
171. Hõimkond
172. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
173. Hämarhaid (Scymnodalatias)
174. Hülgepüük
175. Iilastuli
176. Imiussid (Trematoda)
177. Indo-Vaikne ookeaniala
178. Invincible (Nilsu)
179. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
180. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
181. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
182. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
183. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
184. Jahumardika vastne (jahuuss)
185. Johannes Vares
186. Jussi järved
187. Juust õngesöödana
188. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
189. Jõehallhaid (Glyphis)
190. Jõemõisa-Kaiu järvestik
191. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
192. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
193. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
194. Jämesabaraid (Urolophus)
195. Järveelustik ehk limnobios
196. Järvekoletised
197. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
198. Jäseraid (Cruriraja)
199. Jääpüük
200. Jäärauad
201. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
202. Kaanid (Hirudinea)
203. Kaarmise järv (Karmise järv)
204. Kaaviari ajaloost
205. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
206. Kahvamine
207. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
208. Kalakaste
209. Kalakasvatus
210. Kalakasvatus Eestis
211. Kalamüüdid ja müütilised kalad
212. Kalandus
213. Kalanduskoda
214. Kalaparv
215. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
216. Kalurite loitse ja ütlusi
217. Kaluuga (Huso dauricus)
218. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
219. Karelestad (Hippoglossoides)
220. Kartul
221. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
222. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
223. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
224. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
225. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
226. Katsuobushi
227. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
228. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
229. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
230. Kidata konks
231. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
232. Kiinide vastsed
233. Kiisk (pärimus)
234. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
235. Kilu nimelugu
236. Kinnine haspelrull
237. Kinnise rulli ehitus
238. Kirptirgu sidumise sõlm 1
239. kiviahvenlased (Serranidae)
240. Kivitrullingud (Nemacheilus)
241. Koerhaid (Scyliorhinus)
242. Koerhailased (Scyliorhinidae)
243. Koger (Carassius carassius)
244. Kogred (Carassius)
245. Koibraid (Sinobatis)
246. konks (õngekonks)
247. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
248. Koonhaid (Rhizoprionodon)
249. Koorküla järvestik
250. Kopskalad (Dipnoi)
251. Kosmoidsoomus
252. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
253. Kuivatamine/vinnutamine
254. Kuldkala (Carassius auratus)
255. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
256. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
257. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
258. Kura säär
259. Kuremaa järv (Kurema järv)
260. Kussie (jaapani järvekoletis)
261. Kuusamon Uistin Oy
262. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
263. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
264. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
265. Kärbsed õngesöödana
266. Kärbsenukk (kärbsekookon)
267. Kärbsetõugud meditsiinis
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. Kärphaid (Mustelus)
270. Kärsshingud (Acantopsis)
271. Käsiõng
272. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
273. Käärtrullid (Schistura) 2
274. Käärtrullid (Schistura) 3
275. Lahtise rulli ehitus
276. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
277. Lahtise rulli vänt
278. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
279. Lakerda (türgipärane soolakala)
280. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
281. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
282. Landilugu: dr Heintz
283. Landilugu: Kuusamo puukala
284. Landilugu: Nilsu
285. Lasa järv [Koorküla järvestik]
286. Lasnhaid (Scoliodon)
287. Lasnlõuad (Scaphognathops)
288. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
289. Leevi jõgi
290. Leivast õngesöödad
291. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
292. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
293. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
294. Lestad (Platichthys)
295. Libekala
296. Liblikate röövikud
297. Liblikraid (Gymnura)
298. Liftahvenad (Helicolenus)
299. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
300. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
301. Linajärv (Jussi Linajärv)
302. Linask (Tinca tinca)
303. Linné, Karl
304. Linnuroni (Ligula intestinalis)
305. Lintsabalased (Trichiuridae)
306. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
307. Logardraid 3 (Pseudobatos)
308. Logardrailased (Rhinobatidae)
309. Lonthülged (Mirounga)
310. Loobu jõgi
311. Lophius budegassa (must merikurat)
312. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
313. Luts (Lota lota)
314. Lõunaraid (Zearaja)
315. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
316. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
317. Läänesaarte alamvesikond
318. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
319. maailma jõed (loend)
320. Maggot
321. Majak (kolhoos)
322. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
325. Man
326. Mannasöödad
327. Maskraid (Neotrygon)
328. meduus
329. Merehaigus
330. Merekoletised
331. Meremeeste uskumused
332. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
333. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
334. Merikeellased (Soleidae)
335. Merikogerlased (Sparidae)
336. Merikoha (Sander marinus)
337. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
338. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
339. Meriluts (Brosme brosme)
340. Merineitsi
341. Meripuugid (Scorpaena)
342. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
343. Merisutt (Petromyzon marinus)
344. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
345. Merluusid (Merluccius)
346. Metsprussakas
347. Miiu
348. Moiva (Mallotus villosus)
349. Mokkparrakad (Labeobarbus)
350. Morilased (Moridae)
351. muda
352. Mudaelustik ehk pelon
353. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
354. Mussie (järvekoletis Kanadas)
355. Mussoon
356. Must marliin (Istiompax indica)
357. Mustatäpitõbi
358. Musthaid (Apristurus)
359. Mustjõe alamvesikond
360. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
361. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
362. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
363. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
364. Mõrrapüük
365. Mõõkkala (Xiphias gladius)
366. Mägiründid (Psilorhynchus)
367. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
368. Määr, Aleksander
369. Mölder, August
370. Mügarninad (Hybopsis)
371. Müütilised veeolendid
372. Naaskelraid (Pastinachus)
373. Nahknark (Crassinarke dormitor)
374. Naissaar
375. Narva veehoidla
376. Nasv
377. Navaaga (Eleginus nawaga)
378. Nelikant-kaldauss
379. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
380. Niituimlutslased (Physidae)
381. Nipsviidikad (Hemiculter)
382. Nirkhailased (Hemigaleidae)
383. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
384. Nokisründid (Microphysogobio)
385. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
386. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
387. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
388. Nugishaid (Triakis)
389. Nuutraid (Himantura)
390. Näkk (eesti)
391. Oad, Jaan
392. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
393. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
394. Ogahaid (Squalus)
395. Ogasilmad (Pangio)
396. Ojamaa (Gotland)
397. Okasturilased (Notacanthidae)
398. Okishaid (Centroscyllium)
399. ondatra (piisamrott, biisamrott)
400. Osmussaar
401. Pakssabaraid (Trygonoptera)
402. Paljaslõuad (Acheilognathus)
403. paneerimine
404. Pardpuntiused (Barbodes)
405. Paunküla veehoidla
406. Peen kõduuss
407. Peipsi alamvesikond
408. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
409. Pettai, Elmar Voldemar
410. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
411. Pigo (Rutilus pigus)
412. Pihklased (Myxini)
413. Pihtla kalakasvandus
414. Piikraid (Urobatis)
415. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
416. Piimjas soouss
417. Piiskopikala (bishop fish)
418. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
419. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
420. Pimenarkid (Typhlonarke)
421. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
422. Poi
423. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
424. Polaarhaid (Somniosus)
425. Poola uss
426. Prespa forell (Salmo peristericus)
427. Prussakas ja tarakan
428. Psammon
429. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
430. Punane vihmauss (pool-ööuss)
431. Punapardlikud (Pseudobarbus)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)

Kärbsetõuk (soome k kärpäsentoukka, vene k oparõð, ing k maggot), ka kärbsevastne, vagel, oparõ¹


Kärbsetõukudeks nimetame erinevaid kärblasi nende vastsestaadiumis. 
Ka harilik toakärbes (Musca domestica) läbib enne valmikuks saamist vastse- ja nukustaadiumi, kuid kärbsetõukude sihipärasel kasvatamisel kasutatakse eeskätt lihakärblasi (Calliphoridae). Lihakärblaste liike on maailmas umbes 900, Eestis lendleb neist 19. Tuntumad neist on rohelihakärbsed, sinilihakärbsed ja raipekärbsed,  keda rahvasuu tunneb ka porikärbeste või porilastena (nii ei nimetata neid poris elamise, vaid sumisemise e. porina järgi).

Kui kärbsed on soodsasse paika munenud, sünnivad munadest 8-20 tunni pärast vastsed. Lihakärblaste vastsed kasvavad kuni 10 mm pikkusteks (vahel pikematekski, olenevalt liigist), nad on valged või kergelt kreemikad-kollakad silindrilise kehaga ja ilma jalgadeta tõugud. Peapoolne ots on neil natuke jämedam. See, kui kaua kestab kärbse elu vastsena, sõltub toidulauast ja temperatuurist. Kui vastsed on "valmis", toimub metamorfoos - tekivad pruuni kestaga nukud, mille sees tõugust areneb valmik, lennuvõimeline kärbes. Suve jooksul võib niimoodi ilmavalgust näha 6 või enamgi kärbeste põlvkonda.

Lihakärblased toituvad õitel või lagunevatel taimejäänustel, nende vastsed aga söövad sõnnikut, laipu või riknenud liha. Porilased võivad levitada nakkushaigusi või parasiitide usse ja ei kuulu sugugi inimsüdamele armsate putukate hulka, kuid nende vastsed on roog, millest ei pea lugu üksnes kalad, vaid mida (kontrollimata andmetel) hindavat kõrgelt ka idamaised gurmaanid.

Kärbsetõugul on nii silmad kui ka hambad - viimaseid kasutab ta selleks, 
et mistahes pinnal roomamiseks pinnaga haakuda. 
  
Kärbsetõuk on huvikalastuse vallas maailmas enimkasutatud õngesööt ja teda panevad õngekonksudele kõigi maailmajagude õngitsejad. Eriti rohkelt kasutavad tõuku Lõuna-Euroopa kalastajad, kes pruugivad tõukusid laialdaselt ka peibutussöödana - see on võimalik seetõttu, et kärbsetõukude hind on sealmail mitmeid kordi odavam kui Eestis. (Nt kuulub Itaalias õngitseja tavapärase varustuse hulka riidest õlakott, millesse pannakse umbes pool kilo tõuku, et seda kalastamise ajal peotäite kaupa vette heita.) 
Eestis kasutatakse kärbsetõuke tavaliselt üksnes õngesöödana; peibutussööda sisse segavad tõukusid suuremal määral võistlusõngitsejad või need huvikalastajad, kes vaklasid kas ise kasvatavad või saavad kalastusharrastusele kulutada tavapärasest märksa rohkem raha. 

Euroopas kasutatakse ka kärbsetõukude värvimist. Eelmise sajandi lõpus  keelati küll Saksamaal värvitud kärbsetõukude kasutamine ära, kuna värvained sisaldavat kanserogeenseid aineid, kuid nii Hollandis, Prantsusmaal kui ka Inglismaal võib poest osta kõige erinevamates toonides tõuke, alates helepunastest ja lõpetades valkjasrohelistega. Värvilisi kärbsetõuke kasvatatakse ka Soomes ning sealt on need jõudnud ka mõnedesse Eesti kalastuskauplustesse. Punased kärbsetõugud on siin osutunud vägagi edukateks ahvenapüügil, populaarsed on ka roosad (pink) tõugud.

Kasutamine kalapüügil

 Tõukude väiksele konksule panemise viise

Väikese ja peene konksu otsa pannakse tõugud pea poolt, jämedamast otsast, torgates selleks konksuteraviku läbi tõugu nii õrnalt, et tõuk tühjaks ei jookseks ja ellu jääks. Konksu otsas on kärbsetõugud väga vastupidavad, kui võrrelda sääsevastse või vihmaussi jupikesega. Hea võtu korral ei pea sugugi iga kala väljatoomise järel sööta uuendama, vaid sageli õnnestub sama konksutäiega püüda järjest mitmeid kalu (mis on oluline just kiirel võistlusõngitsemisel, näiteks viidikaid noppides, aga kulub ära ka tavaõngitsemisel, kui kalaparv all on). 

Halva, väga ettevaatliku võtmise korral tuleks konks söödastada üheainsa kärbsetõuguga, seevastu isukama haaramise korral võib tõuke olla konksul ka 3-5. Tõukude suurema arvuga on vahel võimalik "tõrjuda" ka pisikalu — kui väiksed särjed või nurupojad segavad latikapüüki, võib suurem tõugupunt konksul neile üle jõu käivana tunduda ja nad jätavad selle (vahel) puutumata. Seevastu särje püüdmisel on vahel hea 1-2 suurema tõugu asemel sättida konksu otsa hoopis 3-4 päris pisikest tõugukest. Mõnikord on aga edukad "võileivad", näiteks kaks kärbsetõuku ja üks sääsevastne, mis söödale punast värvi ja teistsugust lõhna lisab.

Kärbsetõuke armastavad peaaegu kõik kalad: viidikas, särg, nurg, turb, linask, latikas, ahven ja koguni angerjas. Isegi karpkalu võib püüda kärbsetõukudega — selleks liimitakse tõugud eriliimiga ümarateks puntideks ja pannakse pundid juusrakendile. Ka kasutatakse tõukude kokkuliimitud tompe peibutussöödana; tombukest ei kanna vooluvesi niisama lihtsalt minema kui üksikut tõuku. Vooluvees õnge ujutades soovitatakse pärast iga ujutamist lasta kadaga peibutussööda paigale 5-10 tõuku — see on eriti hea just särjepüügil. Peibutamiseks mudase põhjaga veekogul kasutatakse järgmist nippi: tõugud külmutatakse näputäite kaupa tsellofaani keeratuna sügavkülmikus ja peibutisena kasutatakse neid külmutatud tombukesi — nii jäävad tõugud mudakihi peale ning ei poe ükshaaval mutta.

Müügil on olnud ka kuivatatud tõuke, mida ei oska kiita ega laita. Need on kallimadki kui elusad tõugud, ent kui elustõuku on saada, tuleks ikkagi just seda eelistada. Mõnes kalastuskaupluses leidub ka pehmeplastist kunst-tõuke: hea võtu korral, kui kalad on juba "pöördes", võtavad nad kunst-tõuku peaaegu sama isukalt kui ehtsat.

Sälitamine, toitmine, värvimine, lõhnastamine

Kärbsetõugud on äärmiselt vilkad ja liikuvad, mistõttu neid kasutades või (külmkapis) säilitades tuleb jälgida, et purgil/toosil oleks kaas tihedalt peal, kuna tõugud võivad pisemagi prao kaudu putku panna. Seejuures peavad anuma kaanes olema pisikesed augukesed, et toimuks õhuvahetus, sest hermeetiliselt suletud anumas tõugud surevad. 

Kärbsetõugud säiluvad hästi jahedas keskkonnas (külmkapis) paari soojakraadi juures. Soojemates oludes (toatemperatuuril) muutuvad tõugud kiiresti nukkudeks. Paari külmakraadi puhul tõugud kangestuvad, kuid soojenedes ärkavad taas ellu.

Kui me säilitame tõuke pikemalt, tuleks panna anumasse peent saepuru, mis imab endasse tõukudest eralduva niiskuse ja väljaheited - tõugud püsivad kuivemate ja puhtamatena. Veelgi pikema säilitamise puhul tasub saepuru mõnel korral vahetada - see vähendab ka tõukude väljaheidetest tekkivat teravat, ebameeldivat lõhna.

Kärbsetõuke võib toita kalatükikeste või kalahakklihaga. Päev enne kalapüüki võib neile sööta kohupiima, vahetult enne kalastamist aga raputada üle jahuga.

Kollaseks saab kärbsetõuke värvida sellega, et toidame neid munakollasega, mis on segatud kohupiimaga.

Punaseks saab kärbsetõuke värvida kastes neid 2-3 minutiks vees või piimas lahustatud toiduvärvi sisse. Pärast seda tuleb tõugud kuivatada.

Tõugud muutuvad tihkemaks, kui kasta nad korraks äädikalahusesse.

Kui kasutame kalastamisel erilõhnalist peibutussööta, tasub natuke kuiva sööta panna ka tõugutoosi, et ka tõukudele peibutuslõhn külge jääks.

Kui valada tõugutoosi vett, tõuseb osa tõukudest veepinnale. Nende tõukude kasutamine hästi pisikesel ja peenikel konksul muudab sööda vees eriti vabalt ja loomulikult ujuvaks.




Kärbsetõuke on võimalik ka ise kasvatada
Vt Kärbsetõukude kasvatamineVaata artiklit: 1794

Õngitsemisel ei kasutata söödana üksnes kärbsetõuku, vaid ka kärbsenukku
Vt KärbsenukkVaata artiklit: 1795             

Kärbsetõugud leiavad kasutamist ka meditsiinis
Vt Kärbsetõugud meditsiinisVaata artiklit: 1797                


Allikas:
V.Korzets, Õngitsemine. Tln., 2003




Hotmedia.ee