Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
28. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
29. Anemomeeter
30. Angerja oja (Angerja jõgi)
31. Angerjaõngejada
32. Angerjas (Anguilla anguilla)
33. Angerjas (pärimus)
34. Angerjas jaapani köögis
35. Angerjasöömise ajaloost
36. Angerjaõngejada
37. Angersägad (Clarias)
38. Angulas
39. Anisakiaas (anisakidoos)
40. Anisakiidid (Anisakidae)
41. Anne kanal
42. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
43. Anšoovislased (Engraulidae)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Antagonism
46. Araabia meri
47. Arapaima
48. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
49. Arteesia vesi
50. Astelraid (Dasyatis)
51. Astelraid 2 (Bathytoshia)
52. Astelraid 3 (Hemitrygon),
53. Astelraid 6 (Fontitrygon)
54. Atla jõgi
55. Atla laht
56. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
57. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
58. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
59. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
60. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
61. Atlandiraid (Atlantoraja)
62. atraktant (atrahent)
63. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
64. Baikal
65. Balzer
66. Barramundi
67. Bass
68. Bellingshausen
69. Beluuga (Huso huso)
70. Bentaal
71. Bentos
72. Bete
73. Bete Krokodil
74. Biofilter
75. Bioturbatsioon
76. Birdeye
77. Birjussa
78. bissa
79. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
80. Botvinja
81. Brahmaputra
82. Briis
83. Buran (mootorsaan)
84. Canvey saare elukas
85. Castingu MM
86. Chessie (veekrüptiid USAs)
87. Cooki saared
88. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
89. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
90. Creme
91. D.A.M.
92. Daing
93. Dirhami laht
94. Donburi
95. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
96. Ebabootsiad (Parabotia)
97. Ebisu (jaapani kalajumal)
98. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
99. Eesti jõgede loend
100. Eesti järved
101. Eesti järvede loend
102. Eesti Kalur
103. Eesti lahed (tähestikuline loend)
104. Eesti Merekool
105. EFTTA
106. Elango, Julius
107. Emajõe Lodjaselts
108. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
109. Emakala (Zoarces viviparus)
110. End, Albert Arvo
111. Endla järvestik
112. Erikson, Juhan (kalatööstur)
113. Erinarkid (Heteronarce)
114. Erm Vaike
115. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
116. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
117. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
118. Fenkol (apteegitill)
119. Flambeau
120. Fotofoor
121. Friteerimine
122. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
123. Garum ja liquamen
124. Gupi (Poecilia reticulata)
125. Haamerhai (Eusphyra blochii)
126. Haid kulinaarias
127. Hailiha nimekujud
128. Hakk-kala
129. Hallhaid (Carcharhinus)
130. Hammassärg (Rutilus frisii)
131. Harilaid
132. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
133. Harilik meriangerjas (Conger conger)
134. Harilik merilohe (Trachinus draco)
135. Harilik mullauss (maauss)
136. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
137. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
138. Harilik taimen (Hucho taimen)
139. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
140. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
141. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
142. Harju alamvesikond
143. Hauapüük
144. Haug püügikalana
145. Haug toidukalana
146. Haugasraid (Aetobatus)
147. Heeringalised (Clupeiformes)
148. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
149. Heeringlased (Clupeidae)
150. Heik (Hake) kalanimedes
151. Heintz Karl
152. Heleraid (Leucoraja)
153. Hensen, Victor
154. Hi-Lo
155. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
156. Hiinatrullid (Yunnanilus)
157. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
158. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
159. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
160. Hobulaiuskraadid
161. Hollandi kaste
162. Homaarlased (Nephropidae)
163. Hulkharjasussid (Polychaeta)
164. Hõbekoger (Carassius gibelio)
165. Hõimkond
166. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
167. Hämarhaid (Scymnodalatias)
168. Hülgepüük
169. Iilastuli
170. Imiussid (Trematoda)
171. Indo-Vaikne ookeaniala
172. Invincible (Nilsu)
173. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
174. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
175. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
176. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
177. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
178. Jahumardika vastne (jahuuss)
179. Johannes Vares
180. Jussi järved
181. Juust õngesöödana
182. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
183. Jõehallhaid (Glyphis)
184. Jõemõisa-Kaiu järvestik
185. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
186. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
187. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
188. Jämesabaraid (Urolophus)
189. Järveelustik ehk limnobios
190. Järvekoletised
191. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
192. Jäseraid (Cruriraja)
193. Jääpüük
194. Jäärauad
195. Kaanid (Hirudinea)
196. Kaarmise järv (Karmise järv)
197. Kaaviari ajaloost
198. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
199. Kahvamine
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Kivitrullingud (Nemacheilus)
234. Koerhaid (Scyliorhinus)
235. Koerhailased (Scyliorhinidae)
236. Koger (Carassius carassius)
237. Kogred (Carassius)
238. Koibraid (Sinobatis)
239. konks (õngekonks)
240. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
241. Koonhaid (Rhizoprionodon)
242. Koorküla järvestik
243. Kopskalad (Dipnoi)
244. Kosmoidsoomus
245. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
246. Kuivatamine/vinnutamine
247. Kuldkala (Carassius auratus)
248. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
249. Kura säär
250. Kuremaa järv (Kurema järv)
251. Kussie (jaapani järvekoletis)
252. Kuusamon Uistin Oy
253. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
254. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
255. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
256. Kärbsed õngesöödana
257. Kärbsenukk (kärbsekookon)
258. Kärbsetõugud meditsiinis
259. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
260. Kärphaid (Mustelus)
261. Kärsshingud (Acantopsis)
262. Käsiõng
263. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
264. Käärtrullid (Schistura) 2
265. Käärtrullid (Schistura) 3
266. Lahtise rulli ehitus
267. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
268. Lahtise rulli vänt
269. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
270. Lakerda (türgipärane soolakala)
271. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
272. Landilugu: dr Heintz
273. Landilugu: Kuusamo puukala
274. Landilugu: Nilsu
275. Lasa järv [Koorküla järvestik]
276. Lasnhaid (Scoliodon)
277. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
278. Leevi jõgi
279. Leivast õngesöödad
280. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
281. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
282. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
283. Lestad (Platichthys)
284. Libekala
285. Liblikate röövikud
286. Liblikraid (Gymnura)
287. Liftahvenad (Helicolenus)
288. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
289. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
290. Linajärv (Jussi Linajärv)
291. Linask (Tinca tinca)
292. Linné, Karl
293. Linnuroni (Ligula intestinalis)
294. Lintsabalased (Trichiuridae)
295. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
296. Logardraid 3 (Pseudobatos)
297. Logardrailased (Rhinobatidae)
298. Lonthülged (Mirounga)
299. Loobu jõgi
300. Lophius budegassa (must merikurat)
301. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
302. Luts (Lota lota)
303. Lõunaraid (Zearaja)
304. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
305. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
306. Läänesaarte alamvesikond
307. maailma jõed (loend)
308. Maggot
309. Majak (kolhoos)
310. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
311. Man
312. Mannasöödad
313. Maskraid (Neotrygon)
314. meduus
315. Merehaigus
316. Merekoletised
317. Meremeeste uskumused
318. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
319. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
320. Merikeellased (Soleidae)
321. Merikogerlased (Sparidae)
322. Merikoha (Sander marinus)
323. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
324. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
325. Meriluts (Brosme brosme)
326. Merineitsi
327. Meripuugid (Scorpaena)
328. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
329. Merisutt (Petromyzon marinus)
330. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
331. Merluusid (Merluccius)
332. Metsprussakas
333. Miiu
334. Moiva (Mallotus villosus)
335. Mokkparrakad (Labeobarbus)
336. Morilased (Moridae)
337. muda
338. Mudaelustik ehk pelon
339. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
340. Mussie (järvekoletis Kanadas)
341. Mussoon
342. Must marliin (Istiompax indica)
343. Mustatäpitõbi
344. Musthaid (Apristurus)
345. Mustjõe alamvesikond
346. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
347. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
348. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
349. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
350. Mõrrapüük
351. Mõõkkala (Xiphias gladius)
352. Mägiründid (Psilorhynchus)
353. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
354. Määr, Aleksander
355. Mölder, August
356. Mügarninad (Hybopsis)
357. Müütilised veeolendid
358. Naaskelraid (Pastinachus)
359. Nahknark (Crassinarke dormitor)
360. Naissaar
361. Narva veehoidla
362. Nasv
363. Navaaga (Eleginus nawaga)
364. Nelikant-kaldauss
365. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
366. Niituimlutslased (Physidae)
367. Nirkhailased (Hemigaleidae)
368. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
369. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
370. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
371. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
372. Nugishaid (Triakis)
373. Nuutraid (Himantura)
374. Näkk (eesti)
375. Oad, Jaan
376. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
377. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
378. Ogahaid (Squalus)
379. Ogasilmad (Pangio)
380. Ojamaa (Gotland)
381. Okasturilased (Notacanthidae)
382. Okishaid (Centroscyllium)
383. ondatra (piisamrott, biisamrott)
384. Osmussaar
385. Pakssabaraid (Trygonoptera)
386. Paljaslõuad (Acheilognathus)
387. paneerimine
388. Pardpuntiused (Barbodes)
389. Paunküla veehoidla
390. Peen kõduuss
391. Peipsi alamvesikond
392. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
393. Pettai, Elmar Voldemar
394. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
395. Pigo (Rutilus pigus)
396. Pihklased (Myxini)
397. Pihtla kalakasvandus
398. Piikraid (Urobatis)
399. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
400. Piimjas soouss
401. Piiskopikala (bishop fish)
402. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
403. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
404. Pimenarkid (Typhlonarke)
405. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
406. Poi
407. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
408. Polaarhaid (Somniosus)
409. Poola uss
410. Prespa forell (Salmo peristericus)
411. Prussakas ja tarakan
412. Psammon
413. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
414. Punane vihmauss (pool-ööuss)
415. Purikalalased (Istiophoridae)
416. Purjus krevetid
417. Puukala (Kuusamo puukala)
418. Põhjavee-elustik
419. Põishüljes (Cystophora cristata)
420. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
421. Põlula Kalakasvatuskeskus
422. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
423. Pärimus: Kaussjärv
424. Pärimus: Lutsu järv
425. Pärimus: Otepää Pühajärv
426. Pärimus: Raudjärve kullapütt
427. Pärimus: Uhtjärv
428. Pärimus: Verijärv
429. Pärnu alamvesikond
430. Pärnu Kalakombinaat
431. Pärnu kalanduskool
432. Rabakonn
433. Raid (Raja)
434. Rakfisk ehk norra hapukala
435. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
436. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
437. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
438. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
439. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
440. Reobiont
441. Riffhai (Triaenodon obesus)
442. Rihmsabaraid (Taeniura)
443. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
444. Riikoja Heinrich
445. Ristkok, Jüri
446. Robalod (Centropomus)
447. Roheline mullauss
448. Rohukonn
449. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
450. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
451. Rombkalad (Bothus)
452. Rombkalalased (Bothidae)
453. Roosa mullauss
454. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
455. Ruske käärtrull (Schistura russa)
456. Russalka
457. Rõbak Baltiki
458. Rõuge järvestik
459. Räimeõng
460. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
461. Saadjärv (Saadrejärv)
462. Saaghailised (Pristiophoriformes)
463. Saagsabahaid (Galeus)
464. Sagrits, Richard
465. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
466. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
467. Sammet, Jaak
468. Sannakji
469. Sardiin (Sardina pilchardus)
470. Sardiinid
471. Sardinellid (Sardinella)
472. Saunja laht
473. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
474. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
475. Sidrunhaid (Negaprion)
476. Siiad (Coregonus)
477. Siig - huvipüük Eestis
478. Siig spordikalana Skandinaavias
479. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
480. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
481. Sinakas soouss
482. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
483. siugkonnalised (apoodid)
484. Soomuskuked (Lepidotrigla)
485. Soomuslest (Limanda limanda)
486. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
487. Sovetskaja Rodina (laev)
488. Spinningisti kaksteist käsku
489. Staratel
490. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
491. Stroganina
492. Sump (kumm, pandur, märss)
493. Sumplaev
494. Susski, Vladimir
495. Suue
496. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
497. Suur mullauss
498. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
499. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
500. Suurallikas
501. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
502. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
503. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
504. Sõnnikuuss
505. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
506. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
507. Südvester
508. Sünkraid (Amblyraja)
509. Süvahaid (Centroscymnus)
510. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
511. Süvaraid (Bathyraja)
512. Šelfihaid (Halaelurus)
513. Zoobentos
514. Taaliku sadam
515. Tabadusekepp
516. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
517. Tainas angerjapüügiks
518. Tallinna Kalakombinaat
519. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
520. Tallinna Merekolledž
521. Tamm, Friedrich
522. Tamula järv (Tamla järv)
523. Tatrakakud
524. Temera (Temera hardwickii)
525. Tempura
526. Tiit Hunt. Eesti kalad
527. Tintlased (Osmeridae)
528. Tippviidikad (Alburnoides)
529. Tobiased (Ammodytes)
530. Tooder
531. Traaler
532. Traalnoot
533. Traalpüük
534. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
535. Triivpüük
536. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
537. Trullinglased (Nemacheilidae)
538. Trullingud (Barbatula)
539. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
540. Tuletorn
541. Tume vihmauss
542. Tumehaid (Etmopterus)
543. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
544. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
545. Tursad (Gadus)
546. Tursamaks
547. Tursamaksa konserveerimine
548. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
549. Tuul
550. tuulekala (pärimus)
551. Tuur
552. Tuurlased (Acipenseridae)
553. Tõugjärv (Küünjärv)
554. Tõugussaare raba laugas
555. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
556. Tääkraid (Urotrygon)
557. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
558. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
559. Tömpninad (Pimephales)
560. Ukraina (baaslaev)
561. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
562. Unadon
563. Und
564. Undiin
565. Urbukse järv (Urbuse järv)
566. Ussikonks (säärekidadega konks)
567. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
568. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
569. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
570. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
571. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
572. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
573. Valgeninahai (Nasolamia velox)
574. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
575. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
576. Vasarhaid (Sphyrna)
577. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
578. Vastne
579. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
580. vesikond
581. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
582. Vihmauslased (Lumbricidae)
583. Vihmauss (liigid)
584. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
585. Viitina kuurits
586. Vimb (Vimba vimba)
587. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
588. Vinkelhaid (Oxynotus)
589. Vinnutatud räimed
590. Viru alamvesikond
591. Viuraid (Aetomylaeus)
592. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
593. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
594. Võldas (Cottus gobio)
595. Võrtsjärve alamvesikond
596. Väheharjasussid
597. Vähilaadsed
598. väike meriahven (Sebastes viviparus)
599. Väike ogahai (Squalus blainville)
600. Väike saagrai (Pristis clavata)
601. väike tobias (nigli, väiketobias)
602. Väikeraid (Rajella)
603. Väikesuulest (Microstomus kitt)
604. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
605. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
606. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
607. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
608. Vöötninad (Rhinichthys)
609. Õlikook
610. Õngekonksu ajaloost
611. Õngitsemine+
612. Õnne lõhe
613. Äntu järved
614. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
615. Ülemiste järv
616. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
617. Yam (mere ja kaose jumal)

Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)

Kärbsetõuk (soome k kärpäsentoukka, vene k oparõð, ing k maggot), ka kärbsevastne, vagel, oparõ¹


Kärbsetõukudeks nimetame erinevaid kärblasi nende vastsestaadiumis. 
Ka harilik toakärbes (Musca domestica) läbib enne valmikuks saamist vastse- ja nukustaadiumi, kuid kärbsetõukude sihipärasel kasvatamisel kasutatakse eeskätt lihakärblasi (Calliphoridae). Lihakärblaste liike on maailmas umbes 900, Eestis lendleb neist 19. Tuntumad neist on rohelihakärbsed, sinilihakärbsed ja raipekärbsed,  keda rahvasuu tunneb ka porikärbeste või porilastena (nii ei nimetata neid poris elamise, vaid sumisemise e. porina järgi).

Kui kärbsed on soodsasse paika munenud, sünnivad munadest 8-20 tunni pärast vastsed. Lihakärblaste vastsed kasvavad kuni 10 mm pikkusteks (vahel pikematekski, olenevalt liigist), nad on valged või kergelt kreemikad-kollakad silindrilise kehaga ja ilma jalgadeta tõugud. Peapoolne ots on neil natuke jämedam. See, kui kaua kestab kärbse elu vastsena, sõltub toidulauast ja temperatuurist. Kui vastsed on "valmis", toimub metamorfoos - tekivad pruuni kestaga nukud, mille sees tõugust areneb valmik, lennuvõimeline kärbes. Suve jooksul võib niimoodi ilmavalgust näha 6 või enamgi kärbeste põlvkonda.

Lihakärblased toituvad õitel või lagunevatel taimejäänustel, nende vastsed aga söövad sõnnikut, laipu või riknenud liha. Porilased võivad levitada nakkushaigusi või parasiitide usse ja ei kuulu sugugi inimsüdamele armsate putukate hulka, kuid nende vastsed on roog, millest ei pea lugu üksnes kalad, vaid mida (kontrollimata andmetel) hindavat kõrgelt ka idamaised gurmaanid.

Kärbsetõugul on nii silmad kui ka hambad - viimaseid kasutab ta selleks, 
et mistahes pinnal roomamiseks pinnaga haakuda. 
  
Kärbsetõuk on huvikalastuse vallas maailmas enimkasutatud õngesööt ja teda panevad õngekonksudele kõigi maailmajagude õngitsejad. Eriti rohkelt kasutavad tõuku Lõuna-Euroopa kalastajad, kes pruugivad tõukusid laialdaselt ka peibutussöödana - see on võimalik seetõttu, et kärbsetõukude hind on sealmail mitmeid kordi odavam kui Eestis. (Nt kuulub Itaalias õngitseja tavapärase varustuse hulka riidest õlakott, millesse pannakse umbes pool kilo tõuku, et seda kalastamise ajal peotäite kaupa vette heita.) 
Eestis kasutatakse kärbsetõuke tavaliselt üksnes õngesöödana; peibutussööda sisse segavad tõukusid suuremal määral võistlusõngitsejad või need huvikalastajad, kes vaklasid kas ise kasvatavad või saavad kalastusharrastusele kulutada tavapärasest märksa rohkem raha. 

Euroopas kasutatakse ka kärbsetõukude värvimist. Eelmise sajandi lõpus  keelati küll Saksamaal värvitud kärbsetõukude kasutamine ära, kuna värvained sisaldavat kanserogeenseid aineid, kuid nii Hollandis, Prantsusmaal kui ka Inglismaal võib poest osta kõige erinevamates toonides tõuke, alates helepunastest ja lõpetades valkjasrohelistega. Värvilisi kärbsetõuke kasvatatakse ka Soomes ning sealt on need jõudnud ka mõnedesse Eesti kalastuskauplustesse. Punased kärbsetõugud on siin osutunud vägagi edukateks ahvenapüügil, populaarsed on ka roosad (pink) tõugud.

Kasutamine kalapüügil

 Tõukude väiksele konksule panemise viise

Väikese ja peene konksu otsa pannakse tõugud pea poolt, jämedamast otsast, torgates selleks konksuteraviku läbi tõugu nii õrnalt, et tõuk tühjaks ei jookseks ja ellu jääks. Konksu otsas on kärbsetõugud väga vastupidavad, kui võrrelda sääsevastse või vihmaussi jupikesega. Hea võtu korral ei pea sugugi iga kala väljatoomise järel sööta uuendama, vaid sageli õnnestub sama konksutäiega püüda järjest mitmeid kalu (mis on oluline just kiirel võistlusõngitsemisel, näiteks viidikaid noppides, aga kulub ära ka tavaõngitsemisel, kui kalaparv all on). 

Halva, väga ettevaatliku võtmise korral tuleks konks söödastada üheainsa kärbsetõuguga, seevastu isukama haaramise korral võib tõuke olla konksul ka 3-5. Tõukude suurema arvuga on vahel võimalik "tõrjuda" ka pisikalu — kui väiksed särjed või nurupojad segavad latikapüüki, võib suurem tõugupunt konksul neile üle jõu käivana tunduda ja nad jätavad selle (vahel) puutumata. Seevastu särje püüdmisel on vahel hea 1-2 suurema tõugu asemel sättida konksu otsa hoopis 3-4 päris pisikest tõugukest. Mõnikord on aga edukad "võileivad", näiteks kaks kärbsetõuku ja üks sääsevastne, mis söödale punast värvi ja teistsugust lõhna lisab.

Kärbsetõuke armastavad peaaegu kõik kalad: viidikas, särg, nurg, turb, linask, latikas, ahven ja koguni angerjas. Isegi karpkalu võib püüda kärbsetõukudega — selleks liimitakse tõugud eriliimiga ümarateks puntideks ja pannakse pundid juusrakendile. Ka kasutatakse tõukude kokkuliimitud tompe peibutussöödana; tombukest ei kanna vooluvesi niisama lihtsalt minema kui üksikut tõuku. Vooluvees õnge ujutades soovitatakse pärast iga ujutamist lasta kadaga peibutussööda paigale 5-10 tõuku — see on eriti hea just särjepüügil. Peibutamiseks mudase põhjaga veekogul kasutatakse järgmist nippi: tõugud külmutatakse näputäite kaupa tsellofaani keeratuna sügavkülmikus ja peibutisena kasutatakse neid külmutatud tombukesi — nii jäävad tõugud mudakihi peale ning ei poe ükshaaval mutta.

Müügil on olnud ka kuivatatud tõuke, mida ei oska kiita ega laita. Need on kallimadki kui elusad tõugud, ent kui elustõuku on saada, tuleks ikkagi just seda eelistada. Mõnes kalastuskaupluses leidub ka pehmeplastist kunst-tõuke: hea võtu korral, kui kalad on juba "pöördes", võtavad nad kunst-tõuku peaaegu sama isukalt kui ehtsat.

Sälitamine, toitmine, värvimine, lõhnastamine

Kärbsetõugud on äärmiselt vilkad ja liikuvad, mistõttu neid kasutades või (külmkapis) säilitades tuleb jälgida, et purgil/toosil oleks kaas tihedalt peal, kuna tõugud võivad pisemagi prao kaudu putku panna. Seejuures peavad anuma kaanes olema pisikesed augukesed, et toimuks õhuvahetus, sest hermeetiliselt suletud anumas tõugud surevad. 

Kärbsetõugud säiluvad hästi jahedas keskkonnas (külmkapis) paari soojakraadi juures. Soojemates oludes (toatemperatuuril) muutuvad tõugud kiiresti nukkudeks. Paari külmakraadi puhul tõugud kangestuvad, kuid soojenedes ärkavad taas ellu.

Kui me säilitame tõuke pikemalt, tuleks panna anumasse peent saepuru, mis imab endasse tõukudest eralduva niiskuse ja väljaheited - tõugud püsivad kuivemate ja puhtamatena. Veelgi pikema säilitamise puhul tasub saepuru mõnel korral vahetada - see vähendab ka tõukude väljaheidetest tekkivat teravat, ebameeldivat lõhna.

Kärbsetõuke võib toita kalatükikeste või kalahakklihaga. Päev enne kalapüüki võib neile sööta kohupiima, vahetult enne kalastamist aga raputada üle jahuga.

Kollaseks saab kärbsetõuke värvida sellega, et toidame neid munakollasega, mis on segatud kohupiimaga.

Punaseks saab kärbsetõuke värvida kastes neid 2-3 minutiks vees või piimas lahustatud toiduvärvi sisse. Pärast seda tuleb tõugud kuivatada.

Tõugud muutuvad tihkemaks, kui kasta nad korraks äädikalahusesse.

Kui kasutame kalastamisel erilõhnalist peibutussööta, tasub natuke kuiva sööta panna ka tõugutoosi, et ka tõukudele peibutuslõhn külge jääks.

Kui valada tõugutoosi vett, tõuseb osa tõukudest veepinnale. Nende tõukude kasutamine hästi pisikesel ja peenikel konksul muudab sööda vees eriti vabalt ja loomulikult ujuvaks.




Kärbsetõuke on võimalik ka ise kasvatada
Vt Kärbsetõukude kasvatamineVaata artiklit: 1794

Õngitsemisel ei kasutata söödana üksnes kärbsetõuku, vaid ka kärbsenukku
Vt KärbsenukkVaata artiklit: 1795             

Kärbsetõugud leiavad kasutamist ka meditsiinis
Vt Kärbsetõugud meditsiinisVaata artiklit: 1797                


Allikas:
V.Korzets, Õngitsemine. Tln., 2003




Hotmedia.ee