Kärbsenukk (kärbsekookon)

Kärblaste areng toimub täismoondega ning selle võib jagada neljaks faasiks. Areng algab viljastatud munarakust, millest koorub välja vagel e tõuk, kes kasvab teatud suuruseni ning moodustab kookoni e nuku. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukustaadiumiks.

Selles staadiumis areneb kärbes pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub ta katki kookoni esiotsas oleva raku, mis avab kookoni esiotsas asuva kaanekese. Kookonist väljub valmik, kes kohe pärast tiibade kuivamist ära lendab. Maha jääb tühi kookon, nukukest.

Kärbsenukk kalastamisel

Kärbsetõugu kasutamine on Eesti kalastajate seas juba üsna levinud, kärbsenukku aga kasutatakse veel harva. Kui kärbsetõugud muutuvad tõugutoosis kärbsenukkudeks, visatakse need enamasti lihtsalt minema, sest neid pole harjutud kasutama või seda ei osatagi.

Võrdluses kärbsetõuguga on kärbsenuku puudusteks, et nukk ei liiguta ennast konksul ning on ka märksa õrnem - temaga ei saa püüda järjepanu mitmeid kalu, vaid iga kala järel tuleb konks uuesti söödastada. Eelisteks on aga, et päris pisikesed kalad kärbsenukust tavaliselt ei hooli ning nukk "valib" välja suuremad kalad; samuti see, et nukk on tõugust kergem, ujuvam, ning temaga söödastatud konks hõljub vees loomulikumalt.

Kui meil visatakse kärbsenukud enamasti tarbetuiks peetuina minema, siis Lõuna-Euroopa kalastuskauplustes müüakse kärbsevastsete kõrval ka kärbsenukke, kusjuures nukud on tõukudest kallimad. 

Kärbsenukk tuleb õngekonksule panna hästi õrnalt ja ettevaatlikult, et nuku sisu välja ei jookseks - tühjast kestast pole meil enam kasu. Püügiks kärbsenukuga kasutatakse hästi pisikesi konkse nr 18-20: teravik jäetakse kas välja või suuremate nukkude korral pidetakse ka nuku sisse.

  

Kärbsenukkusid segatakse ka peibutussöötadesse, kusjuures neid peetakse mõjusamaikski kui kärbsetõuke - nukud ei rooma sööda seest välja nagu tõugud ning ei vea püügipunkti hajali. Soovitav on kärbsenukud segada peibutussööta tervetena, neid eelnevalt purustamata, sest purustamise puhul hakkavad kookonitükikesed hõljuma, paeluvad kalade tähelepanu ning viivad nad sööda juurest eemale.

Kärbsenukke tuleb hoida nagu kärbsetõukegi külmkapis.

Vt Kärbsetõuk, Vaata artiklit: 1789

Allikad:

V.Kor¾ets, Õngitsemine+. Käsikiri