Kaluuga (Huso dauricus)

Suur röövkala tuurlaste (Acipenseridae) sugukonnast, beluugade perekonnast. Väidetavalt on tegemist maailma suurima mageveekalaga.

Kaluuga eluneb Amuuri jõgikonnas ning meres Amuuri suudmealal (limaanil). Eristatakse kiirekasvulist limaani-kaluugat, kes tõuseb Amuuri kudema, ja amuuri-kaluugat, kes elab jões ning merre ei lasku. 

Kudemine leiab reeglina aset kevadel, kuid ette tuleb ka sügisest kudemist. Suguküpseks võib saada 16-17 aastasena, ent enamasti saab suguküpseks 18-22 a vanuses, kui on kasvanud 230 cm pikkuseks. Viljakus kõigub piirides 0,665-4,1 miljonit marjatera, keskmine 1,5 miljonit.

Kaluuga maksimaalne kehamass on kuni 1000 kg, pikkus kuni 5,6 m. Eluiga 48-55 aastat. Töönduslikul püügil tabatavate isendite tavapärane kaal 20-100 kg. Esimesel eluaastal toitub peenkaladest ja selgrootutest, suuremaks kasvades sööb ka lõhelisi. Viimaste kudema tõusmise ajal sööb Amuuri limaanil ketasid ja gorbuðasid, viimaste vähenemise tõttu on esinenud ka kannibalismi. Jõe-kaluuga toitub põhjakaladest.

Kaluuga on üks kaladest, kellelt saadakse musta kalamarja.

Liik on kantud nii Vene kui ka rahvusvahelisse Punasesse Raamatusse.

http://fish-book.ru/kaluga/