Otsingu tulemused:
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
Kalli järv, ka Pühajärv, Kaali järv
Tartumaal, Mäksa ning Võnnu vallas, Kastre ja Ahunapalu küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6475226 |
58°22'35" N |
|
Y |
688922 |
27°13'48" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 198,7 ha, keskmine sügavus 1,1 m, suurim sügavus 1,4 m, pikkus 1 870 m, laius 1 140 m, kaldajoone pikkus 11 634 m
Valgala pindala 82,8 km2, veevahetus 9 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas
Registri kood VEE2085400
See edela-kirde suunas piklik järv on üsna
sopilise kaldajoonega. Soppidel on omapärased nimed: kirdes - Haabsaare sopp,
lõunas Peravalla jõe suudmes - Äniktsoll, edelas Sääpera oja suudmes –
Suutsoll. Peale nende on üks sopp põhjas Kalli jõe lähtekohas. Järve kaldad on
väga madalad, enamasti soised, paiguti õõtsikulised.
Järv on võrdlemisi tugeva läbivooluga –
lõunast voolab sisse Peravalla jõgi, millesse suubub ka Leegu järve
väljavool, edelast voolab sisse kevaditi Säärepa oja. Palju vett valgub sisse
ka soost. Välja voolab Emajõkke suubuv Kalli jõgi, millel Kaevandu kanali kaudu
on otseühendus ka Peipsiga.
Suvel seguneb vesi hästi, on soe ja hapnikurikas. Võib oletada, et talvel on
hapnikuolud palju halvemad. Kollakaspruun vesi on suhteliselt rauarikas ning
vähe läbipaistev (0,9 m).
Kalli järve kalastiku koosseis ja hulk on väga muutlikud, sõltudes kalade
rännetest Peipsisse ja tagasi. Kevadel on kõige rohkem latikat ja haugi, vähem
särge, kiiska ja ahvenat. Sügisel ja talvel on järves rohkem säinast ja lutsu,
kuid saadakse ka haugi, latikat, ahvenat, roosärge ja särge. On saadud ka teisi
kalu. Juba J. B. Fisher kirjutas 18. sajandil, et järves on kõiki Peipsi kalu,
eriti suurepärased olevat aga siinsed kogred.
Kalli järve linnustik on liigirikas, kuid mitte arvukas. Pesitsevad tuttpütt,
sinikael-, piil-, räga- ja luitsnokk-part ja tuttvart. Esinevad kala- ja
naerukajakas, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja jt.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/