Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
28. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
29. Anemomeeter
30. Angerja oja (Angerja jõgi)
31. Angerjaõngejada
32. Angerjas (Anguilla anguilla)
33. Angerjas (pärimus)
34. Angerjas jaapani köögis
35. Angerjasöömise ajaloost
36. Angerjaõngejada
37. Angersägad (Clarias)
38. Angulas
39. Anisakiaas (anisakidoos)
40. Anisakiidid (Anisakidae)
41. Anne kanal
42. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
43. Anšoovislased (Engraulidae)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Antagonism
46. Araabia meri
47. Arapaima
48. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
49. Arteesia vesi
50. Astelraid (Dasyatis)
51. Astelraid 2 (Bathytoshia)
52. Astelraid 3 (Hemitrygon),
53. Astelraid 6 (Fontitrygon)
54. Atla jõgi
55. Atla laht
56. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
57. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
58. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
59. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
60. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
61. Atlandiraid (Atlantoraja)
62. atraktant (atrahent)
63. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
64. Baikal
65. Balzer
66. Barramundi
67. Bass
68. Bellingshausen
69. Beluuga (Huso huso)
70. Bentaal
71. Bentos
72. Bete
73. Bete Krokodil
74. Biofilter
75. Bioturbatsioon
76. Birdeye
77. Birjussa
78. bissa
79. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
80. Botvinja
81. Brahmaputra
82. Briis
83. Buran (mootorsaan)
84. Canvey saare elukas
85. Castingu MM
86. Chessie (veekrüptiid USAs)
87. Cooki saared
88. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
89. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
90. Creme
91. D.A.M.
92. Daing
93. Dirhami laht
94. Donburi
95. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
96. Ebabootsiad (Parabotia)
97. Ebisu (jaapani kalajumal)
98. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
99. Eesti jõgede loend
100. Eesti järved
101. Eesti järvede loend
102. Eesti Kalur
103. Eesti lahed (tähestikuline loend)
104. Eesti Merekool
105. EFTTA
106. Elango, Julius
107. Emajõe Lodjaselts
108. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
109. Emakala (Zoarces viviparus)
110. End, Albert Arvo
111. Endla järvestik
112. Erikson, Juhan (kalatööstur)
113. Erinarkid (Heteronarce)
114. Erm Vaike
115. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
116. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
117. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
118. Fenkol (apteegitill)
119. Flambeau
120. Fotofoor
121. Friteerimine
122. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
123. Garum ja liquamen
124. Gupi (Poecilia reticulata)
125. Haamerhai (Eusphyra blochii)
126. Haid kulinaarias
127. Hailiha nimekujud
128. Hakk-kala
129. Hallhaid (Carcharhinus)
130. Hammassärg (Rutilus frisii)
131. Harilaid
132. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
133. Harilik meriangerjas (Conger conger)
134. Harilik merilohe (Trachinus draco)
135. Harilik mullauss (maauss)
136. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
137. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
138. Harilik taimen (Hucho taimen)
139. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
140. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
141. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
142. Harju alamvesikond
143. Hauapüük
144. Haug püügikalana
145. Haug toidukalana
146. Haugasraid (Aetobatus)
147. Heeringalised (Clupeiformes)
148. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
149. Heeringlased (Clupeidae)
150. Heik (Hake) kalanimedes
151. Heintz Karl
152. Heleraid (Leucoraja)
153. Hensen, Victor
154. Hi-Lo
155. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
156. Hiinatrullid (Yunnanilus)
157. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
158. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
159. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
160. Hobulaiuskraadid
161. Hollandi kaste
162. Homaarlased (Nephropidae)
163. Hulkharjasussid (Polychaeta)
164. Hõbekoger (Carassius gibelio)
165. Hõimkond
166. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
167. Hämarhaid (Scymnodalatias)
168. Hülgepüük
169. Iilastuli
170. Imiussid (Trematoda)
171. Indo-Vaikne ookeaniala
172. Invincible (Nilsu)
173. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
174. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
175. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
176. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
177. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
178. Jahumardika vastne (jahuuss)
179. Johannes Vares
180. Jussi järved
181. Juust õngesöödana
182. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
183. Jõehallhaid (Glyphis)
184. Jõemõisa-Kaiu järvestik
185. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
186. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
187. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
188. Jämesabaraid (Urolophus)
189. Järveelustik ehk limnobios
190. Järvekoletised
191. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
192. Jäseraid (Cruriraja)
193. Jääpüük
194. Jäärauad
195. Kaanid (Hirudinea)
196. Kaarmise järv (Karmise järv)
197. Kaaviari ajaloost
198. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
199. Kahvamine
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Kivitrullingud (Nemacheilus)
234. Koerhaid (Scyliorhinus)
235. Koerhailased (Scyliorhinidae)
236. Koger (Carassius carassius)
237. Kogred (Carassius)
238. Koibraid (Sinobatis)
239. konks (õngekonks)
240. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
241. Koonhaid (Rhizoprionodon)
242. Koorküla järvestik
243. Kopskalad (Dipnoi)
244. Kosmoidsoomus
245. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
246. Kuivatamine/vinnutamine
247. Kuldkala (Carassius auratus)
248. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
249. Kura säär
250. Kuremaa järv (Kurema järv)
251. Kussie (jaapani järvekoletis)
252. Kuusamon Uistin Oy
253. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
254. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
255. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
256. Kärbsed õngesöödana
257. Kärbsenukk (kärbsekookon)
258. Kärbsetõugud meditsiinis
259. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
260. Kärphaid (Mustelus)
261. Kärsshingud (Acantopsis)
262. Käsiõng
263. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
264. Käärtrullid (Schistura) 2
265. Käärtrullid (Schistura) 3
266. Lahtise rulli ehitus
267. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
268. Lahtise rulli vänt
269. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
270. Lakerda (türgipärane soolakala)
271. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
272. Landilugu: dr Heintz
273. Landilugu: Kuusamo puukala
274. Landilugu: Nilsu
275. Lasa järv [Koorküla järvestik]
276. Lasnhaid (Scoliodon)
277. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
278. Leevi jõgi
279. Leivast õngesöödad
280. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
281. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
282. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
283. Lestad (Platichthys)
284. Libekala
285. Liblikate röövikud
286. Liblikraid (Gymnura)
287. Liftahvenad (Helicolenus)
288. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
289. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
290. Linajärv (Jussi Linajärv)
291. Linask (Tinca tinca)
292. Linné, Karl
293. Linnuroni (Ligula intestinalis)
294. Lintsabalased (Trichiuridae)
295. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
296. Logardraid 3 (Pseudobatos)
297. Logardrailased (Rhinobatidae)
298. Lonthülged (Mirounga)
299. Loobu jõgi
300. Lophius budegassa (must merikurat)
301. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
302. Luts (Lota lota)
303. Lõunaraid (Zearaja)
304. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
305. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
306. Läänesaarte alamvesikond
307. maailma jõed (loend)
308. Maggot
309. Majak (kolhoos)
310. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
311. Man
312. Mannasöödad
313. Maskraid (Neotrygon)
314. meduus
315. Merehaigus
316. Merekoletised
317. Meremeeste uskumused
318. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
319. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
320. Merikeellased (Soleidae)
321. Merikogerlased (Sparidae)
322. Merikoha (Sander marinus)
323. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
324. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
325. Meriluts (Brosme brosme)
326. Merineitsi
327. Meripuugid (Scorpaena)
328. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
329. Merisutt (Petromyzon marinus)
330. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
331. Merluusid (Merluccius)
332. Metsprussakas
333. Miiu
334. Moiva (Mallotus villosus)
335. Mokkparrakad (Labeobarbus)
336. Morilased (Moridae)
337. muda
338. Mudaelustik ehk pelon
339. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
340. Mussie (järvekoletis Kanadas)
341. Mussoon
342. Must marliin (Istiompax indica)
343. Mustatäpitõbi
344. Musthaid (Apristurus)
345. Mustjõe alamvesikond
346. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
347. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
348. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
349. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
350. Mõrrapüük
351. Mõõkkala (Xiphias gladius)
352. Mägiründid (Psilorhynchus)
353. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
354. Määr, Aleksander
355. Mölder, August
356. Mügarninad (Hybopsis)
357. Müütilised veeolendid
358. Naaskelraid (Pastinachus)
359. Nahknark (Crassinarke dormitor)
360. Naissaar
361. Narva veehoidla
362. Nasv
363. Navaaga (Eleginus nawaga)
364. Nelikant-kaldauss
365. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
366. Niituimlutslased (Physidae)
367. Nirkhailased (Hemigaleidae)
368. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
369. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
370. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
371. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
372. Nugishaid (Triakis)
373. Nuutraid (Himantura)
374. Näkk (eesti)
375. Oad, Jaan
376. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
377. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
378. Ogahaid (Squalus)
379. Ogasilmad (Pangio)
380. Ojamaa (Gotland)
381. Okasturilased (Notacanthidae)
382. Okishaid (Centroscyllium)
383. ondatra (piisamrott, biisamrott)
384. Osmussaar
385. Pakssabaraid (Trygonoptera)
386. Paljaslõuad (Acheilognathus)
387. paneerimine
388. Pardpuntiused (Barbodes)
389. Paunküla veehoidla
390. Peen kõduuss
391. Peipsi alamvesikond
392. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
393. Pettai, Elmar Voldemar
394. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
395. Pigo (Rutilus pigus)
396. Pihklased (Myxini)
397. Pihtla kalakasvandus
398. Piikraid (Urobatis)
399. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
400. Piimjas soouss
401. Piiskopikala (bishop fish)
402. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
403. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
404. Pimenarkid (Typhlonarke)
405. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
406. Poi
407. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
408. Polaarhaid (Somniosus)
409. Poola uss
410. Prespa forell (Salmo peristericus)
411. Prussakas ja tarakan
412. Psammon
413. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
414. Punane vihmauss (pool-ööuss)
415. Purikalalased (Istiophoridae)
416. Purjus krevetid
417. Puukala (Kuusamo puukala)
418. Põhjavee-elustik
419. Põishüljes (Cystophora cristata)
420. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
421. Põlula Kalakasvatuskeskus
422. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
423. Pärimus: Kaussjärv
424. Pärimus: Lutsu järv
425. Pärimus: Otepää Pühajärv
426. Pärimus: Raudjärve kullapütt
427. Pärimus: Uhtjärv
428. Pärimus: Verijärv
429. Pärnu alamvesikond
430. Pärnu Kalakombinaat
431. Pärnu kalanduskool
432. Rabakonn
433. Raid (Raja)
434. Rakfisk ehk norra hapukala
435. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
436. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
437. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
438. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
439. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
440. Reobiont
441. Riffhai (Triaenodon obesus)
442. Rihmsabaraid (Taeniura)
443. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
444. Riikoja Heinrich
445. Ristkok, Jüri
446. Robalod (Centropomus)
447. Roheline mullauss
448. Rohukonn
449. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
450. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
451. Rombkalad (Bothus)
452. Rombkalalased (Bothidae)
453. Roosa mullauss
454. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
455. Ruske käärtrull (Schistura russa)
456. Russalka
457. Rõbak Baltiki
458. Rõuge järvestik
459. Räimeõng
460. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
461. Saadjärv (Saadrejärv)
462. Saaghailised (Pristiophoriformes)
463. Saagsabahaid (Galeus)
464. Sagrits, Richard
465. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
466. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
467. Sammet, Jaak
468. Sannakji
469. Sardiin (Sardina pilchardus)
470. Sardiinid
471. Sardinellid (Sardinella)
472. Saunja laht
473. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
474. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
475. Sidrunhaid (Negaprion)
476. Siiad (Coregonus)
477. Siig - huvipüük Eestis
478. Siig spordikalana Skandinaavias
479. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
480. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
481. Sinakas soouss
482. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
483. siugkonnalised (apoodid)
484. Soomuskuked (Lepidotrigla)
485. Soomuslest (Limanda limanda)
486. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
487. Sovetskaja Rodina (laev)
488. Spinningisti kaksteist käsku
489. Staratel
490. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
491. Stroganina
492. Sump (kumm, pandur, märss)
493. Sumplaev
494. Susski, Vladimir
495. Suue
496. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
497. Suur mullauss
498. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
499. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
500. Suurallikas
501. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
502. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
503. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
504. Sõnnikuuss
505. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
506. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
507. Südvester
508. Sünkraid (Amblyraja)
509. Süvahaid (Centroscymnus)
510. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
511. Süvaraid (Bathyraja)
512. Šelfihaid (Halaelurus)
513. Zoobentos
514. Taaliku sadam
515. Tabadusekepp
516. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
517. Tainas angerjapüügiks
518. Tallinna Kalakombinaat
519. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
520. Tallinna Merekolledž
521. Tamm, Friedrich
522. Tamula järv (Tamla järv)
523. Tatrakakud
524. Temera (Temera hardwickii)
525. Tempura
526. Tiit Hunt. Eesti kalad
527. Tintlased (Osmeridae)
528. Tippviidikad (Alburnoides)
529. Tobiased (Ammodytes)
530. Tooder
531. Traaler
532. Traalnoot
533. Traalpüük
534. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
535. Triivpüük
536. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
537. Trullinglased (Nemacheilidae)
538. Trullingud (Barbatula)
539. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
540. Tuletorn
541. Tume vihmauss
542. Tumehaid (Etmopterus)
543. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
544. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
545. Tursad (Gadus)
546. Tursamaks
547. Tursamaksa konserveerimine
548. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
549. Tuul
550. tuulekala (pärimus)
551. Tuur
552. Tuurlased (Acipenseridae)
553. Tõugjärv (Küünjärv)
554. Tõugussaare raba laugas
555. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
556. Tääkraid (Urotrygon)
557. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
558. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
559. Tömpninad (Pimephales)
560. Ukraina (baaslaev)
561. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
562. Unadon
563. Und
564. Undiin
565. Urbukse järv (Urbuse järv)
566. Ussikonks (säärekidadega konks)
567. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
568. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
569. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
570. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
571. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
572. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
573. Valgeninahai (Nasolamia velox)
574. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
575. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
576. Vasarhaid (Sphyrna)
577. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
578. Vastne
579. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
580. vesikond
581. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
582. Vihmauslased (Lumbricidae)
583. Vihmauss (liigid)
584. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
585. Viitina kuurits
586. Vimb (Vimba vimba)
587. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
588. Vinkelhaid (Oxynotus)
589. Vinnutatud räimed
590. Viru alamvesikond
591. Viuraid (Aetomylaeus)
592. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
593. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
594. Võldas (Cottus gobio)
595. Võrtsjärve alamvesikond
596. Väheharjasussid
597. Vähilaadsed
598. väike meriahven (Sebastes viviparus)
599. Väike ogahai (Squalus blainville)
600. Väike saagrai (Pristis clavata)
601. väike tobias (nigli, väiketobias)
602. Väikeraid (Rajella)
603. Väikesuulest (Microstomus kitt)
604. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
605. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
606. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
607. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
608. Vöötninad (Rhinichthys)
609. Õlikook
610. Õngekonksu ajaloost
611. Õngitsemine+
612. Õnne lõhe
613. Äntu järved
614. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
615. Ülemiste järv
616. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
617. Yam (mere ja kaose jumal)

Kalaparv

Kalaparv, mingil kindlal viisil organiseerunud ja üheskoos elavate kalade kogum. Umbes veerand maailma kalaliikidest elavad kogu oma elu parvedena, enamus neist on väiksemamõõdulised avaveekalad nagu nt heeringad või anšoovised. Umbes pool kalaliikidest elavad parvedena osa oma elust, tavaliselt kuni suguküpsuseni, nt erinevad karpkalalased.

Kalade koondumine mingis paigas ei pruugi olla seotud parve moodustumisega, vaid soodsa toitumispaiga või kudemisala olemasoluga. Võib eristada kaootilisi ja struktureeritud kalakoondisi ja parve tunnuseks on kalakoondise struktureerumine: parve liikmed liiguvad samas suunas ja hoiduvad üksteisest enam-vähem kindlale kaugusele. Kaootiline kalakoondis võib mõne sekundi jooksul organiseeruda parveks, parv aga muutuda mõne aja pärast taas kaootiliseks koondiseks. Selliseid muutused kaasnevad erinevate tegevustega nagu toitumine, puhkamine, ränded või põgenemine röövkalade eest.


Kalade parvelisus võib olla pidev (nt heeringad, makrellid jt) või ajutine (nt tursad või saidad, kes koonduvad parve vaid teatud ajaks, nt kudemiseks). Parvelise eluviisiga kalad viibivad kogu oma elu parves, sellest eraldatuna tabab neid rahutus, kuna väljaspool parve pole nad vaenlaste eest niisama hästi kaitstud nagu parves. Näiteks parvest eraldatud heeringas hakkab hingeldama, muutub loiuks, kergesti haigestuvaks ja sureb 2-15 ööpäeva jooksul. Seepärast pole heeringaid ja teisi parvelise eluviisiga kalu võimalik pidada akvaariumides.

Enamasti moodustavad parve samaliigilised ja samavanused kalad, ent ka kalad, kes on sarnase välimuse ja suurusega. Sellega on seotud ja seda ka põhjustab tõsiasi, et röövkalad ründavad esimestena neid kalu, kes teistest kaladest millegi poolest erinevad. Saagikala tabamine on röövkala jaoks kalaparvest märksa keerulisem kui saagi kättesaamine kaootilisest kalakoondisest. Üks hüpoteese väidab, et kui kalad on parves küllalt tihedalt (lähemal üksteisele kui 5 seljalaiust), siis ei suuda röövkala neid enam oma küljejoonetaju ega elektrisensoritega eristada, pilt ähmastub ja rünnak kaotab täpsuse.

Tihti moodustavad ookeanides kalaparvi suurte röövkalade ja mereimetajate pelaagilised saagikalad. Parve koondumisega kompenseerivad nad oma väikesi mõõtmeid. Vahel nad ka toituvad liikudes vees avatud suudega sünkroonselt, mis võimaldab neil efektiivselt filtreerida planktonit. Oma rännetel liiguvad nad tohututes parvedes piki rannajoont ja ületavad ka ookeane.

Parveliste kalade ilmekaimaks näiteks on heeringad. Rännete ajaks liituvad mitmed väiksemad parved üheks suurparveks: Põhja-Atlandis võib sellisesse parve kuuluda kuni 3 miljardit heeringat.

 

Maailma suurim sardiiniparv

Maailma suurimaks kalaparveks peetakse igal aastal juunis-juulis Lõuna-Aafrika idaranniku juures liikuvat sardiiniparve, mille pikkuseks on kuni 15 km, laiuseks kuni 1,5 km ja kõrguseks 40 m. Seda parve jälitavad haid, delfiinid, vaalad, linnud jne. Delfiinid püüavad kollektiivselt parvest eraldada väiksema parve (kuni 1 km pikkune) ja ajada selle siis randa, kus sardiinid jäävad lõksu ja delfiinidel algab pidusööming.


Delfiinid sardiiniparve ründamas

Pelaagiliste ookeanikalade ja mageveekalade parvedel on märkimisväärseid erinevusi nii parvede suuruses kui ka rännete pikkuses.

Eesti sisevetes on vastsete ja maimude parved tavaliselt keraja kujuga ja neis on enamasti kuni sadakond kalakest. Selliste parvede ohutunne ja põgenemisvõime on veel üsna algeline. Suuremate noorkalade parv on enamasti pikergune ja selle kõrgus on mitu korda väiksem laiusest. Väiksemad (kuni 15 cm) ahvenad, nurud ja roosärjed kogunevad tihti kuni 50 isendist koosnevatesse parvedesse, suuremad tegutsevad meelsasti ka väiksemates rühmades. Särje-, viidika- ja tobiaparved koosnevad sajast-mõnesajast, vahel ka mitmest tuhandest isendist. Pikivahe kalade vahel on rahuseisundis parve puhul 1-2 kehapikkust, külg- ja kõrgvähe märksa väiksem. Üldiselt on parv seda tihedam, mida rohkem on temas isendeid.

On tähelepanuväärne, et kalaparvel puuduvad kindlad juhid, erinevalt linnuparvedest või loomakarjadest. Küll on aga tähele pandud, et kalaparve ei asu juhtima sugugi kõige tugevamad isendid, vaid tihtipeale hoopiski kõige nälginumad isendid, kes soovivad esimestena toidu juurde jõuda ning on valmis selle nimel ennast ohtu seadma.

Kalaparve tähelepanuvõime on märksa kõrgem kui üksiku kala tähelepanuvõime, kuna ümbrust jälgib korraga palju kalu. Nii leitakse kiiremini toitu ja märgatakse varem ohtu. Parv muudab oma liikumissuunda siis, kui vähemalt 20% isendeid pöörab kõrvale. Kui suunamuutjaid on vähem, siis nad kas eralduvad või tulevad parve tagasi.

Väike saakkalade parv tõmbub röövkala rahuliku lähenemise puhul kõrvale, suur parv jaguneb aga kaheks osaks, jättes vaenlase ümber tühja ruumi. Pärast röövkala eemaldumist parveosad ühinevad. Rünnaku puhul paiskub parv laiali, kuid kalad koonduvad ründaja taga või kõrval taas parve, viies sellega röövkala segadusse. Ka röövkalad kogunevad vahel parvedesse, et üheskoos edukamalt jahti pidada. On üsna tavapärane, et viidkaparve jälitab või piirab ka sisse ahvenaparv ja haugidki võivad vahel kalaparve rünnates koostööd teha. Koostööd teevad ookeanides näiteks kulduimtuunid, kes moodustavad saakki otsides paraboolikujulise rivi/parve.

Parvekalade manööverdamiskiirus oleneb peamiselt valgusest. Mida vähem valgust, seda kohmakam ja kaitsetum on parv. Seepärast ei ründa ka röövkalad reeglina päikselisel keskpäeval saakkalu – tabamise tõenäosus on väike. On tähele pandud, et kalaparv väldib ka püüniseid paremini kui hajusad kalad.

Väidetavalt kulutavad parvekalad ujumisel vähem energiat kui ükikuna ujuvad kalad, analoogselt jalgratturitele rühmasõidus, kuid seda väidet pole veel täielikult tõestatud.

Kalaparvede moodustumise ja käitumise küsimused pole veel kaugeltki selged, eriti nende liikumise ja toitumise aspektid. Parvelisuse põhjendamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese, kuid parvelisuse mitmekesisuse tõttu puudub üksainus, ammendav selgitus.

Kalade parvelisust peetakse klassikaliseks näiteks emergentsusest, s.o selliste omaduste olemasolust, mis on omased kalade rühmale, kuid puuduvad üksikutel isenditel. Selles kontekstis kõneldakse ka parveteadvusest, mille olemasolu pole siiski lõpuni tõestatud. Niisugune emergentsus annab parvekaladele evolutsioonilisi eeliseid.

Mai 2018

Vaata lisaks:

Populatsioon ehk asurkond
Kalaparve ründamine
Emergentsus




Hotmedia.ee