Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Punapardlikud (Pseudobarbus)
431. Puntiused (Puntius)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Kalakaitse ajalugu (Eesti)

Kalakaitse ajalugu Eestis

Kalakaitse võib tinglikult jagada kaheks: ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavaru kaitse. 

Liikide kaitse puhul on sihiks haruldaste või hävimisohus olevate kalaliikide hoid, näiteks püügikeelu ja elupaikade kaitse abil. Eestis on  kaitstavaid kalaliike praegu (2011) seitse. Kui säga, tõugjas, harjus ja atlandi tuur on nii haruldased liigid, et kaitse all on iga isend, siis ülejäänute – vingerja, hingu ja võldase puhul on eesmärgiks  nende elupaikade kaitse. 

Kalavarude kaitse eesmärgiks on hoida kalapopulatsioon püügikõlblikul tasemel ning võimelisena ennast ise taastootma. Vahendeiks on püügimahtude piirangud, alalised või ajutised püügikeelualad (koelmute kaitse), püügivahendite selektiivsuse reguleerimine (nt. võrgusilma suurus), saagi alammõõdud, püügikeeluajad jne. 

Eesti ala kalade ja kalanduse teadusliku uurimisega tehti algust Peipsi järvel 1851. aastal. 
Venemaa riigivarade ministeerium rajas komisjoni eesotsas akadeemik Karl Ernst von Baeriga, et selgitada Peipsi järve ja Läänemere kalasaakide vähenemise põhjusi. Baer käis Peipsit uurimas neljal korral, mere puhul piirdus ühe väljasõiduga. Peipsi kalavaru vähenemise üheks põhjuseks pidas ta tihedasilmalisi püüniseid (võrgud, noodad), mis olid mõeldud küll tindi püügiks, aga ühes sellega hävitasid ka teiste kalade noorjärke. Latikavaru vähenemist seostas Baer sellega, et jõgedes ja lahtedes tõkestatakse mõrdadega rändeteed. 
Baer koostas „Määruse kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”, mis kinnitati 1859. aastal. Baeri koostatud määrust võib pidada esimeseks kalapüüki reguleerivaks õigusaktiks Eestis. Silma paistab see erakordse rangusega reeglite vastu eksijate suhtes: kõrged rahatrahvid ning alamast seisusest inimestele ihunuhtlus. Väärtuslike kalade alammõõtude vajaduse pakkus välja just Baer, mõni aeg hiljem rakendasid maaomanikud seda üsna laialdaselt kohalikes kalapüügieeskirjades.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kehtestasid lisaks Baeri Peipsi määrusele maaomanikud mitmeid eeskirju siseveekogude kohta, kuid need ei aidanud kalavarusid eriti hoida. Röövpüük jätkus üha hoogsamalt. Püünistena kasutati peamiselt võrke, aga ka västraid ning isegi tulirelvi. Püüki ei piiranud ka saagi halvenev kvaliteet, koos alamõõduliste vääriskaladega läks kaubaks igasugune prügikala. Kuna inimtoiduks oli see suuresti kõlbmatu, viidi valdav osa sigade söögiks. Üks röövpüügi põhjusi oli kalapüügi õiguse eest veekogude omanikele kehtestatud liigkõrge rendimaks, mida talupojad maksta ei soovinud või ei suutnud. 
Olukord halvenes ka merel. Kasutati peenesilmalisi nootasid, millega saadi ohtralt ka alamõõdulisi kalu. Populaarseks muutus talvine angerjapüük ahinguga jää alt tema talvituspaikades. Röövpüüki soodustas kehv või peaaegu olematu järelevalve. Et ohjeldada üha kasvavat kahju kalavarudele merel, kutsuti 1910. aastal kokku Balti mere kalanduse kongress. Selle raames töötati välja hulk meetmed, et ülepüüki tõkestada. Paraku neid aga koheselt ei rakendatud ning olukord ei muutunud.

Eesti aeg. 
Peale maaomanike eeskirjade reguleerisid 20. sajandi alguses kalapüüki ka Balti eraseadus ja põllumajandusseadus. Just nende kahe alusel andis toitlustus- ja põllutööministeerium 1919–1920. aastal välja määrused, mis pidid kalapüüki korraldama. Paraku osutusid need õigusaktid jõetuks üsna proosalisel põhjusel: nimelt tunnistasid kohtud need kehtetuks, sest neis polnud märgitud, kellel on õigus need jõustunuks kuulutada. Nii puudus seadused välja andnud ministeeriumidel selleks seaduslik alus.

Seega oli vaja eriseadust. Eesti vabariigi esimese kalapüüki korraldava õigusaktini jõuti 1923. aastal, mil riigikogu võttis vastu „Kalapüügi seaduse”. 1930. aastal lisandusid põllutööministeeriumi välja antud kalapüügi korraldamise määrused (sisuliselt kalapüügieeskirjad). 
Uute õigusaktidega keelati püüda „lõhkevate, mürgiliste ja kalu uimastavate ainetega”, samuti hirmutada kalu nende kudeajal lärmi tegevate riistadega. 
Mitmel kudealal seati sisse püügikeelud 1. aprillist kuni 15. juunini ja 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Üksiti kehtestati aastaringseid keelualasid paljude merre suubuvate jõgede suudmetes, Võrtsjärvel, Emajõel, Peipsil ja mitmel muul siseveekogul. 
Määrati ka olulisemate töönduskalade alammõõdud (12 liiki, sh. jõevähk). 
Seaduse rikkujatele nähti karistustena ette üsna karmid rahatrahvid: kuni 10 000 marka. Võimude (Peipsil näiteks piirivalve) konfiskeeritud kala tuli tasuta üle anda kohalikele heategevusasutustele, peamiselt vaestemajadele.

Suurenev püügikoormus nõudis aga järjest enam reguleerimist. 1939. aastal, enne Teise maailmasõja algust, võetivastu uus kalandusseadus. Kutseliste kalurite ettepanekul tehti oluline muudatus: püügikeeld ahingute ehk västardega. Senimaani oli see lubatud (välja arvatud mõned piirkonnad, kus põllutööminister selle ära oli keelanud) ning see püügiviis oli muutunud menukaks just harrastajate hulgas. 

Uues seaduses pöörati varasemast suuremat tähelepanu  veekeskkonna kaitsele: „Veekogudes, kus elab kalu, on keelatud leotada lina ja kanepit ning juhtida sinna roiskvett”. Samuti karmistati koorimata metsamaterjali parvetamise ja hoidmise nõudeid nendel veekogudel. Erandkorras lubas neid tegevusi põllumajandusosakond. 
Kui keegi asustas uusi liike jõgedesse ja üle viie hektari suurustesse järvedesse, tuli teavitada põllutööministrit vähemalt kümme päeva ette. Põllutööminister võis selle siis keelata, kui asustatav liik oli kahjulik veekogu majandamisele. 
Et võimaldada kalade rännet, hakati paisuomanikelt nõudma kalatreppide ehitamist. 
Et tõhustada järelevalvet, laiendati kontrolliõigusega isikute ringi: kontrolli tegid politsei, piirivalve, riigimetsateenijad, veekogude rentijad (kutselised kalurid, õngesportlased) ning ka põllutööministeeriumi määratud isikud.
Sel ajal tehti ühtlasi algust kalade märgistamisega, et selgitada nende rändeid. 

Sõja ajal soikus kalapüük nii meres kui ka sisevetes ning ühes sellega vähenes surve kalavarudele. 
1940. aastate teisel poolel suurenenud püügid annavad ehk tunnistust vahepeal taastunud varust, kuid teisest küljest võib see enamjaolt olla tingitud suuremast nõudlusest. Valitses üleüldine toidupuudus. Näiteks Peipsil võeti taas kasutusele mootorpaadi järel veetavad võimsad traalid. Kiiresti hoogustunud püük põhjustas mitme kalaliigi, eelkõige koha varu madalseisu. Jõgedes suurenes järsult kudema rändava latika püük, mis laastas ka selle liigi varu. Tollel ajal tehtud vigu oli tunda veel aastakümneid hiljem. 

Kalavarude kahanemist soodustas ka see, et puudus teaduslikel alustel välja töötatud püügire¾iim. Kuigi traalpüük keelati 1957. aastal, asendus see uue püügivahendi – põhjanooda ehk mutnikuga. Arvati, et sellega suudetakse tunduvalt vähendada suurenenud peenkala hulka ning tuua niiviisi vääriskala järve tagasi. Ent 1960. aastate alguses hakati Peipsi kalavarusid teaduslikult uurima ning peagi sai selgeks, et selline püügiviis eemaldab küll prügikala, kuid ühes sellega ka vääriskalade noorjärgud. Ometi kulus üsna palju aega enne, kui 1974. aastal asuti põhjanoodaga püüki koos Vene poolega piirama. 
Vahepeal 137-ni suurenenud mutnikute hulka vähendati 40-ni (kummalegi poole jäi 20) ning see arv kehtib tänini. Sestpeale on Peipsi kalavaru jõudsalt taastunud ning järve on hakanud tasapisi tagasi tulema ka koha ja latikas.

1950. aastatel alustati väikejärvede ulatuslikke uuringuid. Selle üks eesmärk oli hinnata looduslike järvede kalamajanduslikku olukorda ning töötada välja meetmed, et neid tõhusamalt majandada. Põhiliselt otsiti võimalusi suurendada kalatoodangut. Selleks väetati näiteks järvi toitesooladega, millega loodeti suurendada järve elustiku koguproduktsiooni ja toiduahela kaudu ka kalasaaki. Paljude veekogude puhul kiputi siiski liiale minema ning väetamine eutrofeeris järved kiiresti. Kaasnenud veeõitsengud ja halvenenud hapnikuolud hoopis vähendasid kalarikkust. 
Tootlikkust üritati suurendada ka kalastikku ümber kujundades, tuues sisse uusi kalaliike (võõrliike). Edu saavutati vaid hõbekogre kui vähenõudliku liigiga, mõningal määral ka peledi ja t¹irriga. Lastes veekogudesse selliseid liike nagu nelma, karpkala, ramul, riipus, vikerforell jt., ei saavutatud paraku mingit tulemust.

Looduslike järvede ümberkujundamine kalakasvandusteks võttis tihti üsna äärmuslikud pöörded. Näiteks Lohja järve Harjumaal sooviti rajada lõhe- ja meriforellimaimude kasvandus. Et järv muudest kaladest vabastada, võeti 1963. aastal ette ulatuslik mürgitamine. Nagu hiljem selgus, suutsid mõned karpkalad siiski ellu jääda ning järgmisel aastal järve asustatud lõhe- ja meriforellimaimud hukkusid kõik üsna pea.

Nõukogude ajal polnud üldist kalapüügiseadust. 
Nii kutselist- kui ka harrastuskalapüüki korraldati NSV Liidu ministrite nõukogu ja Eesti NSV ministrite nõukogu kehtestatud kalapüügieeskirjade järgi. Esmalt anti need välja 1954. aastal, seejärel kehtestati uued eeskirjad 1959. aastal Peipsi-Pihkva järve ja siseveekogude ning 1960. aastal „Balti mere basseini” kohta. Koos hilisemate uuendustega (1968, 1974, 1981) kehtisid need kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal, mil võeti vastu uus kalapüügiseadus. Peale selle kehtis hulk eeskirju üksikute veekogude kohta. 
Järelevalve oli eri aegadel mitme asutuse pädevuses. 1966. aastast alates oli sisevete kalavarude kaitse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi halduses. Merel ja Peipsi-Pihkva järvel kaitses kalu liidulise alluvusega Vostbaltrõbvod (Ida-Balti basseini kalavarude kaitse ja taastamise ning kalapüügi reguleerimise valitsus). 1989 nimetati see ümber mereinspektsiooniks ning allutati vastloodud keskkonnaministeeriumile 1991. aastal.

Nõukogude ajal hakati looma uusi piirkondlikke harrastuskalastajate seltse, mis omakorda koondusid 1956. aastal asutatud Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee kalaspordisektsiooni alla. 1959. aastal nimetati ühing ümber spordiühingute ja -organisatsioonide liidu kalaspordiföderatsiooniks. Selleks ajaks oli liitunud 34 organisatsiooni, mille liikmeskond küündis juba 12 000-ni. 
Soov iseseisva vabariikliku kalaspordiorganisatsiooni järele ajendas 1974. aastal rajama Eesti kalastajate seltsi (EKS). Kui see 1992. aastal tegevuse lõpetas, oli liikmeskond kasvanud 57 000-ni (praegu ühtne katuseorganisatsioon puudub, eri klubides on harrastuskalastajaid tuhande ringis). Kuulumine mõnda kalaspordiorganisatsiooni polnud küll kohustuslik, kuid üks liitumise põhjusi oli kindlasti laialdasemad püügivõimalused. Ühe lihtkäsiõngega võis püüda igaüks, ent teisi sportlikke püügivahendeid (spinning, lendõng, põhjaõng, sikuti, und, vedel) tohtisid kasutada vaid EKS liikmed. Samuti oli EKS liikmesorganisatsioonide majandada mitu siseveekogu, kus eelisjärjekorras said püüda vaid klubi enda liikmed. Liikmeks astudes tuli sooritada eksam, mis kontrollis teadmisi näiteks kala- ja looduskaitse, ohutustehnika ja kalaskasvatuse valdkonnas.

Kalaspordi kui puhkeaja tervisliku veetmise võimaluse kõrval oli EKS sihiks ka kalamajanduslik tegevus: suurendada, piirata ja kaitsta kalavarusid. Kogu tegevus käis koostöös teadlaste ja kalakaitset korraldavate riigiasutustega. Näiteks oli seltsidel kohustus kalavarusid taastoota, seda tehti endi renditavate veekogude kohta koostatud kalamajandusplaanide alusel. Taastootmine kätkes marja kogumist sugukaladelt, selle inkubeerimist ning lõpuks vastsete asustamist. Siseveekogude puhul rikastati peamiselt haugivarusid: ühest küljest on tegu väärtusliku püügikalaga, teisest küljest aitab see vähendada peenkala (biomanipulatsioon). Et korvata kudekohtade vähesust, paigutati järvedesse ohtralt kunstkoelmuid. 
Kuna kalasport sai üha menukamaks, hakati alates 1968. aastast piirama harrastajate päevaseid püügimahte, et vältida varude liigtarbimist Ka praegu on see võimalus keskkonnaministril olemas, kuid vastavaid piiranguid ei ole seatud. 

Nõukogude ajal osalesid seltside liikmed ühiskondlike looduskaitseinspektoritena kalavarude kaitsel. Selle oluline ajend oli küllap preemia. Nimelt oli röövpüügi tõkestajale ette nähtud kuni 50% rikkujalt konfiskeeritud ujuvvahendite, püügiriistade ja püütud kala müügisummast ning kohtu määratud rahatrahvidest. Lisaks jagati parimatele inspektoritele kalapüügituusikuid lõhejõgedele. 
Pärast taasiseisvumist hakkasid kalastajate ühendused tasapisi kaduma, järelevalve ja veekogude majandamine jäi riigi kanda.

Artikkel kattub suurel määral Aimar Rakko artikliga "Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis", mis on avaldatud ajakirjas "Eesti Loodus" 2010/5.
Täismahus artikkel: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3320_3277.html





Hotmedia.ee