Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Madumureenid (Uropterygius)
337. Maggot
338. Majak (kolhoos)
339. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Man
343. Mannasöödad
344. Maskraid (Neotrygon)
345. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
346. meduus
347. Merehaigus
348. Merekoletised
349. Meremeeste uskumused
350. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
351. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
352. Merikeellased (Soleidae)
353. Merikogerlased (Sparidae)
354. Merikoha (Sander marinus)
355. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
356. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
357. Meriluts (Brosme brosme)
358. Merineitsi
359. Meripuugid (Scorpaena)
360. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
361. Merisutt (Petromyzon marinus)
362. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
363. Merluusid (Merluccius)
364. Metsprussakas
365. Miiu
366. Moiva (Mallotus villosus)
367. Mokkparrakad (Labeobarbus)
368. Morilased (Moridae)
369. muda
370. Mudaelustik ehk pelon
371. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
372. Mussie (järvekoletis Kanadas)
373. Mussoon
374. Must marliin (Istiompax indica)
375. Mustatäpitõbi
376. Musthaid (Apristurus)
377. Mustjõe alamvesikond
378. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
379. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
380. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
381. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
382. Mõrrapüük
383. Mõõkkala (Xiphias gladius)
384. Mägiründid (Psilorhynchus)
385. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
386. Määr, Aleksander
387. Mölder, August
388. Mügarninad (Hybopsis)
389. Müütilised veeolendid
390. Näkk (eesti)
391. Naaskelraid (Pastinachus)
392. Nahknark (Crassinarke dormitor)
393. Naissaar
394. Narmasmokad (Labeo)
395. Narva veehoidla
396. Nasv
397. Navaaga (Eleginus nawaga)
398. Nelikant-kaldauss
399. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
400. Niituimlutslased (Physidae)
401. Nipsviidikad (Hemiculter)
402. Nirkhailased (Hemigaleidae)
403. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
404. Nokisründid (Microphysogobio)
405. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
406. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
407. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
408. Nugishaid (Triakis)
409. Nuutraid (Himantura)
410. Oad, Jaan
411. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
412. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
413. Ogahaid (Squalus)
414. Ogasilmad (Pangio)
415. Ojamaa (Gotland)
416. Okasturilased (Notacanthidae)
417. Okishaid (Centroscyllium)
418. ondatra (piisamrott, biisamrott)
419. Osmussaar
420. Pakssabaraid (Trygonoptera)
421. Paljaslõuad (Acheilognathus)
422. paneerimine
423. Pardpuntiused (Barbodes)
424. Paunküla veehoidla
425. Peen kõduuss
426. Peipsi alamvesikond
427. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
428. Pettai, Elmar Voldemar
429. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
430. Pigo (Rutilus pigus)
431. Pihklased (Myxini)
432. Pihtla kalakasvandus
433. Piikraid (Urobatis)
434. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
435. Piimjas soouss
436. Piiskopikala (bishop fish)
437. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
438. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
439. Pimenarkid (Typhlonarke)
440. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
441. Poi
442. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
443. Polaarhaid (Somniosus)
444. Poola uss
445. Prespa forell (Salmo peristericus)
446. Prussakas ja tarakan
447. Psammon
448. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
449. Punane vihmauss (pool-ööuss)
450. Punapardlikud (Pseudobarbus)
451. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
452. Puntiused (Puntius)
453. Purikalalased (Istiophoridae)
454. Purjus krevetid
455. Puukala (Kuusamo puukala)
456. Põhjavee-elustik
457. Põishüljes (Cystophora cristata)
458. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
459. Põlula Kalakasvatuskeskus
460. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
461. Pärimus: Kaussjärv
462. Pärimus: Lutsu järv
463. Pärimus: Otepää Pühajärv
464. Pärimus: Raudjärve kullapütt
465. Pärimus: Uhtjärv
466. Pärimus: Verijärv
467. Pärnu alamvesikond
468. Pärnu Kalakombinaat
469. Pärnu kalanduskool
470. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
471. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
472. Rabakonn
473. Raid (Raja)
474. Rakfisk ehk norra hapukala
475. Rakonda (Raconda russeliana)
476. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
477. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
478. Rasboorad (Rasbora)
479. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
480. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
481. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
482. Reobiont
483. Riffhai (Triaenodon obesus)
484. Rihmsabaraid (Taeniura)
485. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
486. Riikoja Heinrich
487. Ristkok, Jüri
488. Robalod (Centropomus)
489. Roheline mullauss
490. Rohukonn
491. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
492. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
493. Rombkalad (Bothus)
494. Rombkalalased (Bothidae)
495. Roosa mullauss
496. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
497. Ruske käärtrull (Schistura russa)
498. Russalka
499. Rõbak Baltiki
500. Rõuge järvestik
501. Räimeõng
502. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
503. Saadjärv (Saadrejärv)
504. Saaghailised (Pristiophoriformes)
505. Saagsabahaid (Galeus)
506. Sagrits, Richard
507. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
508. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
509. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
510. Sammet, Jaak
511. Sannakji
512. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
513. Sardiinid
514. Sardiinikesed (Harengula)
515. Sardinellid (Sardinella)
516. Saunja laht
517. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
518. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
519. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
520. Sidrunhaid (Negaprion)
521. Siiad (Coregonus)
522. Siig - huvipüük Eestis
523. Siig spordikalana Skandinaavias
524. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
525. Silepeamureenid (Gymnothorax)
526. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
527. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
528. Sinakas soouss
529. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
530. siugkonnalised (apoodid)
531. Soomuskuked (Lepidotrigla)
532. Soomuslest (Limanda limanda)
533. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
534. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
535. Sovetskaja Rodina (laev)
536. Spinningisti kaksteist käsku
537. Staratel
538. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
539. Stroganina
540. Sump (kumm, pandur, märss)
541. Sumplaev
542. Susski, Vladimir
543. Suue
544. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
545. Suur mullauss
546. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
547. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
548. Suurallikas
549. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
550. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
551. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
552. Sõnnikuuss
553. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
554. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
555. Südvester
556. Sünkraid (Amblyraja)
557. Süvahaid (Centroscymnus)
558. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
559. Süvaraid (Bathyraja)
560. Šelfihaid (Halaelurus)
561. Zoobentos
562. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
563. Taaliku sadam
564. Tabadusekepp
565. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
566. Tainas angerjapüügiks
567. Tallinna Kalakombinaat
568. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
569. Tallinna Merekolledž
570. Tamm, Friedrich
571. Tamula järv (Tamla järv)
572. Tatrakakud
573. Temera (Temera hardwickii)
574. Tempura
575. Tiit Hunt. Eesti kalad
576. Tintlased (Osmeridae)
577. Tippviidikad (Alburnoides)
578. Tobiased (Ammodytes)
579. Tooder
580. Trüssad (Thryssa)
581. Traaler
582. Traalnoot
583. Traalpüük
584. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
585. Triivpüük
586. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
587. Trullinglased (Nemacheilidae)
588. Trullingud (Barbatula)
589. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
590. Tuletorn
591. Tume vihmauss
592. Tumehaid (Etmopterus)
593. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
594. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
595. Tursad (Gadus)
596. Tursamaks
597. Tursamaksa konserveerimine
598. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
599. Tuul
600. tuulekala (pärimus)
601. Tuur
602. Tuurlased (Acipenseridae)
603. Tõugjärv (Küünjärv)
604. Tõugussaare raba laugas
605. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
606. Tääkraid (Urotrygon)
607. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
608. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
609. Tömpninad (Pimephales)
610. Ukraina (baaslaev)
611. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
612. Unadon
613. Und
614. Undiin
615. Urbukse järv (Urbuse järv)
616. Ussikonks (säärekidadega konks)
617. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
618. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
619. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
620. Väitskõhud (Parachela)
621. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
622. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
623. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
624. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
625. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
626. Valgeninahai (Nasolamia velox)
627. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
628. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
629. Vasarhaid (Sphyrna)
630. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
631. Vastne
632. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
633. vesikond
634. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
635. Vihmauslased (Lumbricidae)
636. Vihmauss (liigid)
637. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
638. Viitina kuurits
639. Vimb (Vimba vimba)
640. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
641. Vinkelhaid (Oxynotus)
642. Vinnutatud räimed
643. Viru alamvesikond
644. Viuraid (Aetomylaeus)
645. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
646. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
647. Võldas (Cottus gobio)
648. Võrtsjärve alamvesikond
649. Väheharjasussid
650. Vähilaadsed
651. väike meriahven (Sebastes viviparus)
652. Väike ogahai (Squalus blainville)
653. Väike saagrai (Pristis clavata)
654. väike tobias (nigli, väiketobias)
655. Väikeraid (Rajella)
656. Väikesuulest (Microstomus kitt)
657. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
658. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
659. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
660. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
661. Vöötninad (Rhinichthys)
662. Õlikook
663. Õngekonksu ajaloost
664. Õngitsemine+
665. Õnne lõhe
666. Äntu järved
667. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
668. Ülemiste järv
669. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
670. Yam (mere ja kaose jumal)

Kalakaitse ajalugu (Eesti)

Kalakaitse ajalugu Eestis

Kalakaitse võib tinglikult jagada kaheks: ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavaru kaitse. 

Liikide kaitse puhul on sihiks haruldaste või hävimisohus olevate kalaliikide hoid, näiteks püügikeelu ja elupaikade kaitse abil. Eestis on  kaitstavaid kalaliike praegu (2011) seitse. Kui säga, tõugjas, harjus ja atlandi tuur on nii haruldased liigid, et kaitse all on iga isend, siis ülejäänute – vingerja, hingu ja võldase puhul on eesmärgiks  nende elupaikade kaitse. 

Kalavarude kaitse eesmärgiks on hoida kalapopulatsioon püügikõlblikul tasemel ning võimelisena ennast ise taastootma. Vahendeiks on püügimahtude piirangud, alalised või ajutised püügikeelualad (koelmute kaitse), püügivahendite selektiivsuse reguleerimine (nt. võrgusilma suurus), saagi alammõõdud, püügikeeluajad jne. 

Eesti ala kalade ja kalanduse teadusliku uurimisega tehti algust Peipsi järvel 1851. aastal. 
Venemaa riigivarade ministeerium rajas komisjoni eesotsas akadeemik Karl Ernst von Baeriga, et selgitada Peipsi järve ja Läänemere kalasaakide vähenemise põhjusi. Baer käis Peipsit uurimas neljal korral, mere puhul piirdus ühe väljasõiduga. Peipsi kalavaru vähenemise üheks põhjuseks pidas ta tihedasilmalisi püüniseid (võrgud, noodad), mis olid mõeldud küll tindi püügiks, aga ühes sellega hävitasid ka teiste kalade noorjärke. Latikavaru vähenemist seostas Baer sellega, et jõgedes ja lahtedes tõkestatakse mõrdadega rändeteed. 
Baer koostas „Määruse kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”, mis kinnitati 1859. aastal. Baeri koostatud määrust võib pidada esimeseks kalapüüki reguleerivaks õigusaktiks Eestis. Silma paistab see erakordse rangusega reeglite vastu eksijate suhtes: kõrged rahatrahvid ning alamast seisusest inimestele ihunuhtlus. Väärtuslike kalade alammõõtude vajaduse pakkus välja just Baer, mõni aeg hiljem rakendasid maaomanikud seda üsna laialdaselt kohalikes kalapüügieeskirjades.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kehtestasid lisaks Baeri Peipsi määrusele maaomanikud mitmeid eeskirju siseveekogude kohta, kuid need ei aidanud kalavarusid eriti hoida. Röövpüük jätkus üha hoogsamalt. Püünistena kasutati peamiselt võrke, aga ka västraid ning isegi tulirelvi. Püüki ei piiranud ka saagi halvenev kvaliteet, koos alamõõduliste vääriskaladega läks kaubaks igasugune prügikala. Kuna inimtoiduks oli see suuresti kõlbmatu, viidi valdav osa sigade söögiks. Üks röövpüügi põhjusi oli kalapüügi õiguse eest veekogude omanikele kehtestatud liigkõrge rendimaks, mida talupojad maksta ei soovinud või ei suutnud. 
Olukord halvenes ka merel. Kasutati peenesilmalisi nootasid, millega saadi ohtralt ka alamõõdulisi kalu. Populaarseks muutus talvine angerjapüük ahinguga jää alt tema talvituspaikades. Röövpüüki soodustas kehv või peaaegu olematu järelevalve. Et ohjeldada üha kasvavat kahju kalavarudele merel, kutsuti 1910. aastal kokku Balti mere kalanduse kongress. Selle raames töötati välja hulk meetmed, et ülepüüki tõkestada. Paraku neid aga koheselt ei rakendatud ning olukord ei muutunud.

Eesti aeg. 
Peale maaomanike eeskirjade reguleerisid 20. sajandi alguses kalapüüki ka Balti eraseadus ja põllumajandusseadus. Just nende kahe alusel andis toitlustus- ja põllutööministeerium 1919–1920. aastal välja määrused, mis pidid kalapüüki korraldama. Paraku osutusid need õigusaktid jõetuks üsna proosalisel põhjusel: nimelt tunnistasid kohtud need kehtetuks, sest neis polnud märgitud, kellel on õigus need jõustunuks kuulutada. Nii puudus seadused välja andnud ministeeriumidel selleks seaduslik alus.

Seega oli vaja eriseadust. Eesti vabariigi esimese kalapüüki korraldava õigusaktini jõuti 1923. aastal, mil riigikogu võttis vastu „Kalapüügi seaduse”. 1930. aastal lisandusid põllutööministeeriumi välja antud kalapüügi korraldamise määrused (sisuliselt kalapüügieeskirjad). 
Uute õigusaktidega keelati püüda „lõhkevate, mürgiliste ja kalu uimastavate ainetega”, samuti hirmutada kalu nende kudeajal lärmi tegevate riistadega. 
Mitmel kudealal seati sisse püügikeelud 1. aprillist kuni 15. juunini ja 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Üksiti kehtestati aastaringseid keelualasid paljude merre suubuvate jõgede suudmetes, Võrtsjärvel, Emajõel, Peipsil ja mitmel muul siseveekogul. 
Määrati ka olulisemate töönduskalade alammõõdud (12 liiki, sh. jõevähk). 
Seaduse rikkujatele nähti karistustena ette üsna karmid rahatrahvid: kuni 10 000 marka. Võimude (Peipsil näiteks piirivalve) konfiskeeritud kala tuli tasuta üle anda kohalikele heategevusasutustele, peamiselt vaestemajadele.

Suurenev püügikoormus nõudis aga järjest enam reguleerimist. 1939. aastal, enne Teise maailmasõja algust, võetivastu uus kalandusseadus. Kutseliste kalurite ettepanekul tehti oluline muudatus: püügikeeld ahingute ehk västardega. Senimaani oli see lubatud (välja arvatud mõned piirkonnad, kus põllutööminister selle ära oli keelanud) ning see püügiviis oli muutunud menukaks just harrastajate hulgas. 

Uues seaduses pöörati varasemast suuremat tähelepanu  veekeskkonna kaitsele: „Veekogudes, kus elab kalu, on keelatud leotada lina ja kanepit ning juhtida sinna roiskvett”. Samuti karmistati koorimata metsamaterjali parvetamise ja hoidmise nõudeid nendel veekogudel. Erandkorras lubas neid tegevusi põllumajandusosakond. 
Kui keegi asustas uusi liike jõgedesse ja üle viie hektari suurustesse järvedesse, tuli teavitada põllutööministrit vähemalt kümme päeva ette. Põllutööminister võis selle siis keelata, kui asustatav liik oli kahjulik veekogu majandamisele. 
Et võimaldada kalade rännet, hakati paisuomanikelt nõudma kalatreppide ehitamist. 
Et tõhustada järelevalvet, laiendati kontrolliõigusega isikute ringi: kontrolli tegid politsei, piirivalve, riigimetsateenijad, veekogude rentijad (kutselised kalurid, õngesportlased) ning ka põllutööministeeriumi määratud isikud.
Sel ajal tehti ühtlasi algust kalade märgistamisega, et selgitada nende rändeid. 

Sõja ajal soikus kalapüük nii meres kui ka sisevetes ning ühes sellega vähenes surve kalavarudele. 
1940. aastate teisel poolel suurenenud püügid annavad ehk tunnistust vahepeal taastunud varust, kuid teisest küljest võib see enamjaolt olla tingitud suuremast nõudlusest. Valitses üleüldine toidupuudus. Näiteks Peipsil võeti taas kasutusele mootorpaadi järel veetavad võimsad traalid. Kiiresti hoogustunud püük põhjustas mitme kalaliigi, eelkõige koha varu madalseisu. Jõgedes suurenes järsult kudema rändava latika püük, mis laastas ka selle liigi varu. Tollel ajal tehtud vigu oli tunda veel aastakümneid hiljem. 

Kalavarude kahanemist soodustas ka see, et puudus teaduslikel alustel välja töötatud püügire¾iim. Kuigi traalpüük keelati 1957. aastal, asendus see uue püügivahendi – põhjanooda ehk mutnikuga. Arvati, et sellega suudetakse tunduvalt vähendada suurenenud peenkala hulka ning tuua niiviisi vääriskala järve tagasi. Ent 1960. aastate alguses hakati Peipsi kalavarusid teaduslikult uurima ning peagi sai selgeks, et selline püügiviis eemaldab küll prügikala, kuid ühes sellega ka vääriskalade noorjärgud. Ometi kulus üsna palju aega enne, kui 1974. aastal asuti põhjanoodaga püüki koos Vene poolega piirama. 
Vahepeal 137-ni suurenenud mutnikute hulka vähendati 40-ni (kummalegi poole jäi 20) ning see arv kehtib tänini. Sestpeale on Peipsi kalavaru jõudsalt taastunud ning järve on hakanud tasapisi tagasi tulema ka koha ja latikas.

1950. aastatel alustati väikejärvede ulatuslikke uuringuid. Selle üks eesmärk oli hinnata looduslike järvede kalamajanduslikku olukorda ning töötada välja meetmed, et neid tõhusamalt majandada. Põhiliselt otsiti võimalusi suurendada kalatoodangut. Selleks väetati näiteks järvi toitesooladega, millega loodeti suurendada järve elustiku koguproduktsiooni ja toiduahela kaudu ka kalasaaki. Paljude veekogude puhul kiputi siiski liiale minema ning väetamine eutrofeeris järved kiiresti. Kaasnenud veeõitsengud ja halvenenud hapnikuolud hoopis vähendasid kalarikkust. 
Tootlikkust üritati suurendada ka kalastikku ümber kujundades, tuues sisse uusi kalaliike (võõrliike). Edu saavutati vaid hõbekogre kui vähenõudliku liigiga, mõningal määral ka peledi ja t¹irriga. Lastes veekogudesse selliseid liike nagu nelma, karpkala, ramul, riipus, vikerforell jt., ei saavutatud paraku mingit tulemust.

Looduslike järvede ümberkujundamine kalakasvandusteks võttis tihti üsna äärmuslikud pöörded. Näiteks Lohja järve Harjumaal sooviti rajada lõhe- ja meriforellimaimude kasvandus. Et järv muudest kaladest vabastada, võeti 1963. aastal ette ulatuslik mürgitamine. Nagu hiljem selgus, suutsid mõned karpkalad siiski ellu jääda ning järgmisel aastal järve asustatud lõhe- ja meriforellimaimud hukkusid kõik üsna pea.

Nõukogude ajal polnud üldist kalapüügiseadust. 
Nii kutselist- kui ka harrastuskalapüüki korraldati NSV Liidu ministrite nõukogu ja Eesti NSV ministrite nõukogu kehtestatud kalapüügieeskirjade järgi. Esmalt anti need välja 1954. aastal, seejärel kehtestati uued eeskirjad 1959. aastal Peipsi-Pihkva järve ja siseveekogude ning 1960. aastal „Balti mere basseini” kohta. Koos hilisemate uuendustega (1968, 1974, 1981) kehtisid need kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal, mil võeti vastu uus kalapüügiseadus. Peale selle kehtis hulk eeskirju üksikute veekogude kohta. 
Järelevalve oli eri aegadel mitme asutuse pädevuses. 1966. aastast alates oli sisevete kalavarude kaitse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi halduses. Merel ja Peipsi-Pihkva järvel kaitses kalu liidulise alluvusega Vostbaltrõbvod (Ida-Balti basseini kalavarude kaitse ja taastamise ning kalapüügi reguleerimise valitsus). 1989 nimetati see ümber mereinspektsiooniks ning allutati vastloodud keskkonnaministeeriumile 1991. aastal.

Nõukogude ajal hakati looma uusi piirkondlikke harrastuskalastajate seltse, mis omakorda koondusid 1956. aastal asutatud Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee kalaspordisektsiooni alla. 1959. aastal nimetati ühing ümber spordiühingute ja -organisatsioonide liidu kalaspordiföderatsiooniks. Selleks ajaks oli liitunud 34 organisatsiooni, mille liikmeskond küündis juba 12 000-ni. 
Soov iseseisva vabariikliku kalaspordiorganisatsiooni järele ajendas 1974. aastal rajama Eesti kalastajate seltsi (EKS). Kui see 1992. aastal tegevuse lõpetas, oli liikmeskond kasvanud 57 000-ni (praegu ühtne katuseorganisatsioon puudub, eri klubides on harrastuskalastajaid tuhande ringis). Kuulumine mõnda kalaspordiorganisatsiooni polnud küll kohustuslik, kuid üks liitumise põhjusi oli kindlasti laialdasemad püügivõimalused. Ühe lihtkäsiõngega võis püüda igaüks, ent teisi sportlikke püügivahendeid (spinning, lendõng, põhjaõng, sikuti, und, vedel) tohtisid kasutada vaid EKS liikmed. Samuti oli EKS liikmesorganisatsioonide majandada mitu siseveekogu, kus eelisjärjekorras said püüda vaid klubi enda liikmed. Liikmeks astudes tuli sooritada eksam, mis kontrollis teadmisi näiteks kala- ja looduskaitse, ohutustehnika ja kalaskasvatuse valdkonnas.

Kalaspordi kui puhkeaja tervisliku veetmise võimaluse kõrval oli EKS sihiks ka kalamajanduslik tegevus: suurendada, piirata ja kaitsta kalavarusid. Kogu tegevus käis koostöös teadlaste ja kalakaitset korraldavate riigiasutustega. Näiteks oli seltsidel kohustus kalavarusid taastoota, seda tehti endi renditavate veekogude kohta koostatud kalamajandusplaanide alusel. Taastootmine kätkes marja kogumist sugukaladelt, selle inkubeerimist ning lõpuks vastsete asustamist. Siseveekogude puhul rikastati peamiselt haugivarusid: ühest küljest on tegu väärtusliku püügikalaga, teisest küljest aitab see vähendada peenkala (biomanipulatsioon). Et korvata kudekohtade vähesust, paigutati järvedesse ohtralt kunstkoelmuid. 
Kuna kalasport sai üha menukamaks, hakati alates 1968. aastast piirama harrastajate päevaseid püügimahte, et vältida varude liigtarbimist Ka praegu on see võimalus keskkonnaministril olemas, kuid vastavaid piiranguid ei ole seatud. 

Nõukogude ajal osalesid seltside liikmed ühiskondlike looduskaitseinspektoritena kalavarude kaitsel. Selle oluline ajend oli küllap preemia. Nimelt oli röövpüügi tõkestajale ette nähtud kuni 50% rikkujalt konfiskeeritud ujuvvahendite, püügiriistade ja püütud kala müügisummast ning kohtu määratud rahatrahvidest. Lisaks jagati parimatele inspektoritele kalapüügituusikuid lõhejõgedele. 
Pärast taasiseisvumist hakkasid kalastajate ühendused tasapisi kaduma, järelevalve ja veekogude majandamine jäi riigi kanda.

Artikkel kattub suurel määral Aimar Rakko artikliga "Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis", mis on avaldatud ajakirjas "Eesti Loodus" 2010/5.
Täismahus artikkel: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3320_3277.html





Hotmedia.ee