Kaiavere järv

Kaiavere järv

Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kaiavere ja Otslava külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 246,5 ha, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 5 m, pikkus 3 620 m, laius 880 m, maht 7 019 tuh m3, kaldajoone pikkus 8 442 m

Valgala pindala 92,2 km2, veevahetus 3 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2057100

Järve ümbrus on võrdlemisi madal, enamasti niiskete heinamaade all. Kaguotsa juures on Kaiavere asundus, viimasest loode pool Kaiavere kalamajandi keskus ja tiigid. Kaldad on madalad, enamasti mudased. Järve otstes leidub õõtsikut. Kirde pool on kallas turbane, edelas leidub ka liivast ja kruusast kaldavöödet. Sügavamal katab põhja mudakiht.
Läbivoolujärv, mille loodesoppi suubub Kuremaa järvest algav Amme jõgi. Idast voolavad sisse pisike Kõlajõgi ja mitu kraavi. Väljavool Amme jõe kaudu Elistvere järve.

Järve vesi on rohekas- kuni sinepikollane, võrdlemisi vähe läbipaistev (1,3-2,4 m), hästi segunev ja soojenev.
Taimestik hõivas 1957 ja 1973 a. kolmandiku järvest ning koosnes 25 liigist. Fütoplanktonit on üsna rohkesti, tõenäoliselt on ka zooplanktonit küllaldaselt. Põhjaloomastikku on samuti küllaltki palju.
Kaiavere kalamajandi kinnise järvena on veekogu üsna kalarikas. Domineerib latikas, esinevad särg, haug, ahven, kiisk, linask, luukarits, roosärg, viidikas, mudamaim, angerjas, tõenäoliselt ka luts, koger, vingerjas, turb, nurg ja säinas. Sisse on lastud riipust, rääbist, vikerforelli, peledit ja karpkala. Peled on nähtavasti püsima jäänud. Vähesel hulgal leidub jõevähki.
Veelindudest pesitsevad järvel tuttpütt, sinikaelpart, tuttvart, piilpart, punapeavart jt. Väga palju linde peatub järvel toitekülalistena.
Rahvamuistendites räägitakse, et Kaiavere järves ulatus vesi Kalevipojale kaelani. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Sellel sajandil on Kaiavere järve asustatud linaskit (2001), koha (2000, 2002, 2003, 20010) ja angerjat (2002, 2003, 2004, 2006, 2008, 2009)

Kaldalt püüdmise kohti vähe, vajalik paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, koha, angerjas, roosärg, linask, nurg. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks: