Otsingu tulemused:
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Kaarmise järv (Karmise järv)
Kaarmise järv, ka Karmise järv
Saaremaal Kaarmise küla juures asuv avalik järv
Keskpuntki koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6468295 |
58°20'40" N |
|
Y |
404258 |
22°21'53" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond
Veepeegli pindala 10,6 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 10,7 ha, suurim sügavus 0,6 m, pikkus 620 m, laius 370 m, kaldajoone pikkus 2 255 m
Valgala pindala 1,2 km2, veevahetus 6 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline
Registri kood VEE2077100
Järv asub õhukese pinnakattega alal, temast
lõuna pool on liivase koostisega rannavall. Ümbruses on levinud loopealne kehva
kadakase karjamaaga. Lääneosas leidub pisike saar, mida 20 sajandi algul
kõrgema veetaseme juures veel ei olnud. Kaldad on paesed, paiguti mudased,
lõunaküljel liivased. Põhja katab umbes 0,5 m paksune mudakiht.
Läbivool väga vähene. Vesi valgub järve lähemast ümbrusest, eriti idakalda
allikast. Välja voolab Liivakraav, mis paarisaja meetri kaugusel kaob
kurisusse, tuleb Kaarmise veski juures Pühatu allikana uuesti maapinnale ja
voolab Kaarmise oja kaudu Mullutu lahte. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved
ja nende kaitse. Tln., 1977/
Kuival suvel katkeb väljavool järvest.
Veepinna tõus suurvee ajal on 0,5 m. /Eesti
järved 1968 kirjastus „Valgus“/
Vesi seguneb ja soojeneb hästi, on rohekaskollane ja põhjani läbipaistev (0,6
m). Talvel jääb ummuksile.
Taimestik liigirikas (22 liiki) ja väga rohke. Taimharuldustest leidub punakat
penikeelt. Fütoplankton on järves vähene, zooplankton rikkam. Viimases leidus
haruldasi vesikirbulisi. Huvitav on ka riimveele iseloomuliku liigi -
ranniku-ahaskoodiku esinemine vähesel hulgal. Üsna palju on järves põhjaloomi. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Kaladest domineerib koger, järgneb haug. Teisi kalaliike ei esine. /Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/
Käesoleval ajal (2011) püsib vastasseis nende vahel, kes soovivad järve saneerimist, kuivõrd järv ujutab inimeste elualasid laialdaselt üle ja tungib kaevudesse ning nende vahel, kes seisavad saneerimisele vastu, kuna järves on mitmete liikide väärtuslikke elupaiku, mida saneerimine kahjustaks.
Sellest loe nt: http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=23116&sec=1
Allikad:
Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Viimati: märts 2018