Otsingu tulemused:
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Nava ning Pikkjärve külade juures asuv avalik järv
Keskpuntki koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6503096 |
58°38'31" N |
|
Y |
648989 |
26°33'59" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 57,5 ha, keskmine sügavus 2,3 m, suurim sügavus 3,7 m, pikkus 1 960 m, laius 490 m, kaldajoone pikkus 4 747 m
Valgala pindala 24,6 km2, veevahetus 4 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas
Registri kood VEE2056900
Järvest edela pool olev Pikkjärve voor on
põllustatud, kirdes olev Nava mägi kaetud metsaga. Väheliigestatud kaldajoont
elustab vaid idakaldasse lõikuv laheke, mille kujundab kirdest järve ulatuv
poolsaar. Edelas ja kirdes kerkib kallas üsna järsult, mujal on madal või
lausk. Peaaegu kõikjal on kallas mudane, paiguti ääristatud õõtsikuribaga.
Järve põhja katab paks mudakiht.
Läbivoolujärv, millesse suubuvad Loppoja, Kaharoja ja mitmed väiksemad kraavid,
vett annavad ka põhjaallikad. Väljavool on Nava oja kaudu Raigastvere järve.
Vesi on kollakasrohelise kuni kollakaspruuni värvusega ja keskmise (1,2-1,8 m)
läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. Talvel võib järv jääda ummuksile.
Taimestik oli 1957 a. väga rikkalik. Fütoplanktonit on alla keskmise.
Zooplanktonit on üsna palju; seda moodustuva 71 liigi seas on leitud mitmeid
haruldusi. Põhjaloomastikku on järves rohkesti.
Järve kalafauna on järve ummuksile jäämise tõttu muutlik. Veekogu kuulub
kogre-linaski järvede hulka ning peamised kalad on särg, linask ja haug, leidub
ka ahvenat, roosärge, kokre, mudamaimu, ojasilmu ja luukaritsast. Sisse on
toodud karpkala, karpkala-sasaani hübriide, hõbekokre ja vikerforelli. Viimase
sissetoomine oli teaduslikult põhjendamatu samm. Hästi kasvasid karpkala,
linask ja koger.
Järve idakalda lähedal asub nn. Kalmemägi, kalme, mis nähtavasti kuulub 1.-2.
sajandisse.
Rahvasuu pajatab, et Pikkjärves olevat vesi ulatunud Kalevipojale põlvini.
Muistendeis räägitakse ka Pikkjärve osalisest äraviimisest vetevaimu poolt,
Kalevipoja plaanist Pikkjärv kinni ajada jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende
kaitse. Tln., 1977/
Pikkjärv kuulub reostustundlike järvede nimekirja.
Kaldalt püüdmise kohti vähe, soovitatav paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, koha, angerjas, roosärg, linask, nurg. /Õngitsemine. Tln 2003/
Viimati: märts 2018