Juusa järv (Kuningajärv)

Juusa järv, ka Kuningajärv

Valgamaal, Otepää vallas, Sihva küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 19,2 ha, keskmine sügavus 5 m, suurim sügavus 8,7 m, pikkus 620 m, laius 530 m, kaldajoone pikkus 2 011 m

Valgala pindala 1,2 km²

Keskmise karedusega kihistunud järv, liigtoiteline

Registri kood VEE2105500

Juusa järve näol on tegemist kolmnurkse kujuga järvega, mis asub Otepäält 5,5 km edela pool. Järve ümbruses on kaks suuremat kõrgendikku - Põiklema mägi loodes ja Kitsemägi kirdes. Juusa ja Pühajärve vahel on org, mille kaudu olid järved jääaja lõpul omavahel ühenduses. Järve absoluutne kõrgus on 121,3 m, seega paikneb ta Pühajärvest umbes 6 m kõrgemal. Kaldad on lausjad, lõunakallas madal, edelakaldal leidub õõtsikut. Põhi on kalda juures enamasti liivane, lääneküljes ka kivine – sügavamal katab põhja muda.

Tegemist on nõrga läbivooluga järv, mille vesi on rohelise värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,3 m) ning väga tugevasti kihistunud.
Varem on järve kasutatud linaleotamiseks.

Taimeliike leidub järves keskmisel arvul (15). Sinivetikate õitsemine toimub igal suvel. 

Peaosa järves etendab kaldataimestik – domineerib pilliroog, mis ääristab kaldajoont peaaegu pideva 5-10 m vöönidina. Üsna rohkesti esineb ka kalmust, vähem järvekaislat, konnaosja jt. Ujulehtedega taimedest esineb enim kollast vesikuppu ning ujuvat penikeelt. /Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Hea kalajärv, kus elab palju latikat, koha, haugi ja ahvenat. Esinevad ka kiisk, roosärg, linask, mudamaim, koger ja hink. Varem on järv olnud ka vähijärv, tuntud oma suurte vähkide poolest.

Tavalised haudelinnud on tuttpütt ja kõrkja-roolind.

Rahvamuistendi järgi olevat Juusa järv olnud Otepää kuninga kalapüügikoht; sellest saanudki järv oma teise nime - Kuningajärv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Teine rahvamuistend räägib veel, et naised olla käinud Juusa järves laste mähkmeid pesemas. Järv ei kannatanud seda ära ja läks ära. Uues kohas nimetatakse teda Palujärveks. /Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Särg, ahven, haug, koger, linask, roosärg, latikas. /Õngitsemine, tln 2003/ 

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Viimati: veebruar 2018