Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Järlepa järv (Suur Järlepa järv)

Järlepa järv, ka Suur Järlepa järv

Raplamaal, Juuru vallas, Järlepa küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6556752

59°8'45" N

Y

553293

24°55'52" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 45,4 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 3,3 m, pikkus 1 570 m, laius 530 m, kaldajoone pikkus 4 547 m

Valgala pindala 8,4 km2, veevahetus 3 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2030100

Järlepa järve nimetatakse ka Suureks Järlepa järveks. Paikneb Rapla maakonnas, Kohilast 10 km idakagu pool, umbes 65,6 m kõrgusel merepinnast. Järv on põhja-loode suunas piklik, kahe osaga, mida ühendab kitsam järvekael. Sügavaim koht on idapoolse osa põhjakalda lähedal.
Järlepa järv asub Põhja-Eesti platool Mahtra (Järlepa) soos. Kaldad on madalad, ümbritsetud läänes puisniiduga ja Liivamäega, loodes ja kagus rabaga, kirdes rabastuva metsaga. Mõnisada meetrit kagu pool rabas paikneb Järlepa Väikejärv, mis on Suurjärvega ühenduses kraavi kaudu. Suurjärve kaldad on enamasti madalad, mudased või turbased. Liivast-kruusast kallast, mis sobib ka ujumiskohaks, leidub järve keskosa põhjakaldal. Järve põhi on kaetud enam kui 2 m paksuse sapropeeliga, ainult põhjakalda lähedal on kõvemat, kruusasemat põhja.
Läbivool järvest on nõrk. Sisse voolavad kraav Väikejärvest ja mõned suvel kuivavad kraavid. Järve keskosas leidub põhjaallikaid. Väljavooluks on loodeotsast lähtuv Pahkla (Angerja) magistraalkraav, millest algab Vääna jõgi.
Vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi, on rohekaskollane ja vähemalt 1,4 m ulatuses läbipaistev. Väga külmadel talvedel jääb järv ummuksile.
Järv on taimestikurikas, kuid liike vähe (13).

Kalastikus esinevad ahven, särg, koger, haug, luts, luukarits ja angerjas. Sisse on lastud hõbekokri.
Järve linnustikus on täheldatud pesitsejatena kalakajakat, sinikael- ja sooparti, rootsiitsitajat, tiigi-roolindu, vihitajat, sarvikpütti; nähtud on muda- ja metstildrit. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad ahven, haug, linask, koger. Põhiline on ahvenapüük, leidub rohkesti kääbusahvenat. Kevadeti ja sügiseti tuleb Angerja oja kaudu Pirita jõest ka suurt ahvenat, kellest osad jäävad Järlepasse. Suviti haugipüük.  /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/