Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
Järlepa järv, ka Suur Järlepa järv
Raplamaal, Juuru vallas, Järlepa küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6556752 |
59°8'45" N |
|
Y |
553293 |
24°55'52" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pindala 45,4 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 3,3 m, pikkus 1 570 m, laius 530 m, kaldajoone pikkus 4 547 m
Valgala pindala 8,4 km2, veevahetus 3 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas
Registri kood VEE2030100
Järlepa järve nimetatakse ka Suureks Järlepa
järveks. Paikneb Rapla maakonnas, Kohilast 10 km idakagu pool, umbes 65,6 m
kõrgusel merepinnast. Järv on põhja-loode suunas piklik, kahe osaga, mida
ühendab kitsam järvekael. Sügavaim koht on idapoolse osa põhjakalda lähedal.
Järlepa järv asub Põhja-Eesti platool Mahtra (Järlepa) soos. Kaldad on madalad,
ümbritsetud läänes puisniiduga ja Liivamäega, loodes ja kagus rabaga, kirdes
rabastuva metsaga. Mõnisada meetrit kagu pool rabas paikneb Järlepa Väikejärv,
mis on Suurjärvega ühenduses kraavi kaudu. Suurjärve kaldad on enamasti
madalad, mudased või turbased. Liivast-kruusast kallast, mis sobib ka
ujumiskohaks, leidub järve keskosa põhjakaldal. Järve põhi on kaetud enam kui 2
m paksuse sapropeeliga, ainult põhjakalda lähedal on kõvemat, kruusasemat
põhja.
Läbivool järvest on nõrk. Sisse voolavad kraav Väikejärvest ja mõned suvel
kuivavad kraavid. Järve keskosas leidub põhjaallikaid. Väljavooluks on
loodeotsast lähtuv Pahkla (Angerja) magistraalkraav, millest algab Vääna jõgi.
Vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi, on rohekaskollane ja vähemalt 1,4 m
ulatuses läbipaistev. Väga külmadel talvedel jääb järv ummuksile.
Järv on taimestikurikas, kuid liike vähe (13).
Kalastikus esinevad ahven, särg, koger, haug,
luts, luukarits ja angerjas. Sisse on lastud hõbekokri.
Järve linnustikus on täheldatud pesitsejatena kalakajakat, sinikael- ja
sooparti, rootsiitsitajat, tiigi-roolindu, vihitajat, sarvikpütti; nähtud on
muda- ja metstildrit. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende
kaitse. Tln., 1977/
Esinevad ahven, haug, linask, koger. Põhiline on ahvenapüük, leidub rohkesti kääbusahvenat. Kevadeti ja sügiseti tuleb Angerja oja kaudu Pirita jõest ka suurt ahvenat, kellest osad jäävad Järlepasse. Suviti haugipüük. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977