Järise järv

Järise järv

Saaremaal Järise küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Veepeegli pindala 90 ha, saarte pindala 4,2 ha, pindala kokku 94,2 ha, keskmine sügavus 0,7 m, suurim sügavus 1,4 m, pikkus 2 200 m, laius 800 m, kaldajoone pikkus 10 605 m

Valgala pindala 11,1 km², veevahetus 4 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2071200

Saaremaal (Võhma külast 4,5 km kagus), Lääne-Saaremaa kõrgustiku jalamil (31,8 m üle merepinna) asetseb Järise järv. Veekogu on tekkinud mere taandumisel. Tänapäevaks on järv juba tugevasti soostunud ja setetega täitunud. Järve ümbruses on levinud soostunud niidud ja metsad. Kõige sügavam (kohalike elanike arvates 2,5 m) on järve keskosa. Eriti madal ja soostunud on läänekallas. Siin asunud Konnaosjasaar ja Konnakurgusaar on kaldaga ühte sulanud. 

Järv on nõrga läbivooluga. Lõunast suubub järva väike Hiie oja ning sisse voolavad veel mõned rabavett toovad kraavid. Vett annavad ka järve keskosas asuvad põhjaallikad. Väljavool on läänesopist, nn. Kraavi kurgust, kust algavTuiu oja (Vesiku oja, Seli kraav) kaob 1,5 km eemal maa alla ja tuleb hiljem uuesti maapinnale Paatsa allikatena, mille vesi voolab ojana Küdema lahte. Ilmselt on järve veetase langenud väljavoolu süvendamise tõttu.

Vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi. Väga karmidel talvedel, väljavoolu külmumise korral, jääb järv ummuksile. Vesi on kollane ja lendmudani läbipaistev. Erinevalt teistest Saaremaa järvedest on Järise järve vesi niisama magneesiumivaene nagu mandri järvede (ja Saaremaa Karujärve) vesi.

Taimestik katab vähemalt poole järve pindalast, samas on taimeliike vähe (14).

Järv on võrdlemisi kalavaene. Esikohal on ahven ja särg, järgneb haug, leidub ka lutsu ja kokre.

Järise järv on väärtuslik maastiku kaunistajana ja teadusliku uurimise objektina - Saaremaa ühe vanema järvena, mille vanus on enam-vähem täpselt määratav ja mis võimaldab paleolimnoloogiliste meetodite abil tundma õppida Saaremaa järvede ajalugu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Rahvasuu pajatab, et Järise järv olla tekkinud maa alla vajunud männimetsa asemele. Mets vajus maa alla seepärast, et kaks mõisnikku selle pärast tülitsesid. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Särg, ahven, koger, harvemini haug. On teateid üksikute linaskite ja karpkalade tabamise kohta. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Viimati: veebruar 2018

Vaata lisaks: