Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kalijärv (Jäneda Kalijärv)

Kalijärv, ka Jäneda Kalijärv, Kallijärv

Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6568032

59°14'23" N

Y

595938

25°40'52" E

 Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m, pikkus 350 m, laius 190 m, kaldajoone pikkus 963 m

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2021600

Järv asub Aegviidu-Jäneda servamoodustiste ahela lõunaosa edelaküljel.
Järve kirde- ja idakaldalt tõuseb kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad, kasutatavad heinamaana või kaetud võsaga. Vallseljaku kohal ja põhjakaldale rajatud supluskohas on põhi liivane, mujal mudane. Lõunaosas leidub rabastunud soppe. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast kraavi kaudu Jänijõkke. Järve vesi on suvel tugeva temperatuurikihistusega. Läbipaistvus on suvel küllaltki suur (2,8-3,5 m).

Järve taimestik on vähene ning põhjaloomastik väga vaene.

Rahvasuu teab rääkida, et Jäneda mõisa lähedal Kalijärves näinud härra kord kalda ligidal katelt, kus raha sees kõlises. Kui ta oli meestega katla juba peaaegu välja tõmmanud, lubas ta meestele vaevatasuks kõhutäie tanguputru. Siis tulnud järvest hall sikk, võtnud katla sarve otsa ja viinud järve keskele. Sellest ajast pole katelt enam nähtud.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells. Kaladest esinevad järves peamiselt särg, ahven ja haug, harvemini linask ja koger. Varasemas kirjanduses toodud latikat enam praktiliselt ei esine. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977