Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Invincible (Nilsu)

Nils Master Invincible, ka Invincible või Nilsu

Tuntud ja hinnatud vabinalant, valitud korduvalt soome kalameeste eelislandiks.
 
Landi tootjaks on ettevõte Finlandia-uistin Oy, perefirma, mille rajasid Kalevi ja Hannu Kangas aastal 1963, mil USAs olid soomlaste vabinalandid ülimenukad. Alguses toodeti lante, mis olid vägagi sarnased Rapala Originaliga, siis loodi teistsuguse kujuga lant ja uus kaubamärk. Landikeha muudeti kaarjaks ning sabaosas peenemaks, kasutama hakati põiksuunalisi landimustreid ning julgeid värvinguid. Landid valmistati balsast ja/või apassipuust, suur osa oli (ja on ka nüüd) käsitööl.
Kui landisarja jänkidele 1965. a esitlema hakati, oli sellele tarvis nime – rootsipärane Nils sai valitud seetõttu, et USAs olid sellel ajal moekad skandinaaviahõngulised landinimed. Nii sündiski Võitmatu Nils Master ehk Võitmatu meister Nils, kuis just tõlkida. Samasugustel kaalutlustel on ka Finlandia-Uistiin Oy logol sarviline viikingikiiver.
Nilsu müügiedu ei tugine siiski üksnes julgetel värvidel ja turunduskunstil, lant peab ka kala püüdma. Invincible püüab – eriti edukas on ta vooluvees ja lant töötab hästi ka tugeva vooluga. Ehkki Invinsible´t peetakse Soomes vaat et parimaks haugilandiks, peibutab lant edukalt ka lõhet, forelli, ahvenat ja koha.

Landi loojad peavad kõige olulisemaks landi erku, tihedat võnkumist, mis koos julge, isegi konfliktse värvinguga ahvatleb röövkala ründele. Invincible töötab hästi nii heite- kui ka veopüügil. 

Invincible´st on 5 erinevat mudelit.

 

Invincible Shallow (12cm/13g; 15cm/20g) on madala vee vabinalant, mis on konstrueeritud kalastuseks eriti madalas vees ja sukeldub vedamisel vaid kuni poole meetri sügavusele veepinna alla. Seda tasub kasutada vara kevadel või hilja sügisel, kui kala on madalas.

 
Invincible Floating on ujuv-hõljuv vabinalant, mille liikumissügavus sõltub landi pikkusest ja kaalust – kui väike lant (5cm/6g) sukeldub kuni 1 meetri sügavusele, siis suurim variant (25cm/120g) ujub 6 m sügavusel; toodetakse 7 erinevas suuruses (5-25 cm).


Invincible Sinking (15cm/42g) on uppuv lant, mis on loodud kalastamiseks järskude kallaste ääres – kui haug „istub“ sügaval, ei meelita lant tavaliselt kala üles, vaid peab ise kalani vajuma.

Invincible DR (deep runner) on suurema, kiiresti lanti suurde sügavusse viiva sukeldusnokaga, kuid väikese erikaaluga lant – kui lant tonksab oma nokaga põhja, on see õige varustuse puhul käega ridvalt tuntav – nüüd tehakse kerimispaus ja lant tõuseb vees kõrgemale; see lant võimaldab püüda kala suurest sügavusest kartmata, et lant kinni jääks. 5m/6g – 2m; 8cm/8g – 3m; 12cm/24g -7m.
Invincible Jointed (25cm/120g), kaheosaline mudel eriti suurte haugide jahtimiseks.

Erinevaid värvinguid on nilsudel üle 40-ne.
   
PS. Invincible vabisemissagedust, esmajoones aga ujumissügavust, saab timmida painutades näpitsatega landi ninamikus paiknevat nööriaasa üles- või allapoole. Et aas on ühenduses landi tugeva teljesüdamikuga, pole karta selle murdumist või küljesttulekut. Pärast timmimist peaks landi vette kastma ja veenduma, et mäng ikka hõrguks muutus.
  

V. Koržets, kalender Kalastaja Aasta 2008

Välislink:
http://www.nilsmaster.fi
Viimati: veebruar 2018  

Vaata lisaks:

Finlandia-Uistin Oy
Nils Master