Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)

Inni järv, ka Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv

Valgamaal, Otepää vallas, Raudsepa ning Vidrike külade juures asuv avalik järv

Paikneb Otepääst 7 km lõuna pool

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 25,7 ha, keskmine sügavus 3,7 m, suurim sügavus 9,2 m, pikkus 870 m, laius 450 m, kaldajoone pikkus 2 739 m

Valgala pindala 1 km², veevahetus 0,3 korda aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, rohketoiteline

Registri kood VEE2120000

Järve ümbruses kerkivad keskmise suurusega moreenkuplid, millest kõige silmapaistvam on ida pool asuv metsane Veskimägi. Maastikus vahelduvad põllud metsatukkade, niitude ja võsaga. Järv meenutab kirde-edela suunas piklikku rööpkülikut. Ida pool, Inni pere lähedal, ulatub järve väike poolsaar. Valdavalt kruusased kaldad on lausjad, leidub ka mudast ja õõtsikulist kallast. Järve keskel on madal koht (Kivissaar), kus suvel on vaid jalalaba jagu vett ja mis vahel jääb kuivale. Muda on järves võrdlemisi vähe, ülekaalus on liivane põhi.

Lähtejärv. Väljavool Partsi oja kaudu Väike-Emajõkke on nõrk ja suvel katkeb hoopis.

Järve vesi on kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (1,2 m) ja märgatavalt kihistunud. Taimestik oli 1954. ja 1973. a. vähene ja liigivaene (13 liiki). Teiste hulgas leidus üht haruldast penikeelt.

Kalastik koosneb latikast, särjest, haugist, ahvenast, linaskist, kiisast ja roosärjest. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Ainsaks järvel pesitsevaks linnuks on kõrkja-roolind.

Eesti folklooris pajatatakse, et järve olla uppunud neiu, keda nüüd nähakse suveöödel kivil kuldkammiga oma juukseid kammimas ja kurbi laule laulmas. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus/

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/