Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hindaste ning Variku külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6556662

59°8'54" N

Y

488229

23°47'39" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 56,6 ha, keskmine sügavus 1 m, suurim sügavus 1,5 m, pikkus 1 420 m, laius 1 120 m, kaldajoone pikkus 4 338 m

Valgala pindala 6,2 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Järv asub Nõvalt umbes 10 km kagu pool, soostunud tasandikul. Pärast korduvat allalaskmist (1939. ja 1960. a.) on järv muutunud väga madalaks (suurim sügavus umbes 1 m) ja märgatavalt väiksemaks (1953. a. oli järve pindala 124 ha, nüüd 80 ha ümber). Läänes ja põhjas ulatub järveni raba, mujal on puisniidud ja tasandikud. Kaldad on madalad, enamasti mudased või turbased, ääristatud õõtsikuga või tiheda kaldaveetaimestikuga. paaris kohas ida- ja kirdekaldal on kaldavööde kõvem, liivane või kivine. Põhja katab 1-2 m paksuse kihina savil lasuv tumepruun muda, vees on ka rampu ja roikaid.

Läbivool pole kuigi tugev. Vesi vahetub kaks korda aastas. Vesi on pruunikasroheline või kollakaspruun, vähe läbipaistev (0,5 m, põhjani), hästi segunev ja soojenev. Suvel on vees hapnikku rahuldaval määral, talvel jääb järv ummuksile.

Taimestiku liike oli 1953 a. keskmiselt (19). 

Enne viimast allalaskmist domineerisid järves koger ja linask, leidus ahvenat, särge, haugi, olevat ka roosärge, kiiska ja luukaritsat. Veelindudest on on järvel kohatud järvekauri, tuttvarti, jõgitiiru, sinikael-parti, rästas-roolindu ja röövtiiru
. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Väikese valgala ning nõrga läbivooluga järv. Sissevool toimub ümbritsevatelt heinamaadelt nelja kraavi kaudu, mõnevõrra valgub järve ka rabavett. Kagukalda lähedal leidub põhjaallikaid.

Taimestik järves on väga rohke, taimeliikide arv aga keskmine (19). Domineerib kaldaveetaimestik. Enim esineb ahtalehist hundinuia, pilliroogu, konnaosi ning tarnaid. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

 Särg, haug, ahven, koger, linask, latikas, kiisk. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Viimati: veebruar 2018