Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Hi-Lo

Hi-Lo 



Kuulus vabinalant Abu Garcia (varem ABU) toodangus. 
Nimi on tuletatud inglisekeelsetest sõnadest high-low, kõrgel-sügaval. Landi mõtles välja Göte Ingvar Borgström; ta olla käinud pea igal õhtul puulandiga haugisid püüdmas, kuid teda olevat häirinud, et ühe ja sama landiga ei saa kalastada kevadel madalates lahtedes ja talvel sügavatest aukudest. Ja siis nuputaski Göte Ingvar välja muudetava asendiga sukeldusnoka.
Et Göte Ingvar Borgström oli juhtumisi ka AB Urfabrik (ABU) asutaja poeg ja ettevõtte juht, läks lant kohe tootmisse. 1953 patenteeriti muudetava nurgaga sukeldusnokk Rootsi patendiametis, järgmisel aastal Saksamaal ja USAs, seejärel ka Inglismaal ja Taanis.

Sukeldusnoka joonis Saksamaa patendiametis
1954 sõitis Göte USA-sse suurele kalastusvahendite näitusele, kus sai kokku ka Heddon´i esindajatega. Heddon oli selleks ajaks maailma suurim vabinalantide tootja ning kaup oli selline: ABU võib toota Euroopas Heddoni poolt väljatöötatud landimudeleid, Heddon aga kasutada HI-LO sukeldusnokka, kuid peab landile siis kirjutama, et see on ABU HI-LO Swedwn Patent. Nii see asi läkski.
Keeruline on ütelda, kuivõrd geniaalne on Hi-Lo ise, kuid selle turunduses on geniaalsust küllaga, alates juba landi nimest.
Landi müügistrateegias on tänaseni põhitrumbiks landi muudetav sügavus ja justkui sellega saavutatav universaalsus. Tõsiasi on aga, et Hi-Lo ei püüa veekogu põhja pealt sama hästi kui spetsiaalsed põhjalandid ja ka veepinnal ei ole ta niisama ahvatlev nagu spetsiaalsed pinnalandid. 
Muidugi on hea, kui landi ujumissügavust saab muuta, kuid laias laastus püütakse muudetava nurgaga sukeldusnoka abil siiski pigem kalamehi kui kalu – ka HI-LO pole universaalne imelant, ehkki turustajad teda selleks kuulutavad. Teiste reklaamlausungite seas on olnud ka niisugune (alates 1978): „Näeb välja nagu kalavõmm ja ka käitub vastavalt. Otsib oma ohvrit igal sügavusel.“

Alates 1981. aastast hakkas Abu Garcia HI-LO´d tootma Rootsi asemel Aasias, alguses Jaapanis, seejärel Taiwanil. Muudeti ka sukeldusnokka ning sügavusskaalat. 
  
HI-LO landikeha on üsna täpne jäljendus jänkide 1940-1950-ndate vabinalantidest. Klassikaline HI-LO jäljendab pulkjat pisihaugi; Hi-Lo Jointed on kaheosaline, liigendiga haugimaim. Tootmises on olnud ka Hi-Lo Minnow (piklikum, maimulikum kuju), Hi-Lo Shad (lühem, matsakama esiosaga kuju) ning muidki Hi-Lo-sid, ühe- ja kaheosalisi, ujuvaid ja uppuvaid.

Hi-Lo on esmajoones haugilant. Soomes püüti sellega omal ajal ka Teno jõel lõhet, samuti võib sellega tabada koha. Pisemate mudelitega saab ahvenat.

2011 on tootevalikus Hi-Lo Sinking (uppuv) – 80mm/18 g; Hi-Lo Floating (ujuv, hõljuv) – 110 mm/26 g, 150 mm/40 g ja Hi-Lo Jointed Sinking (kaheosaline uppuv) – 90 mm/20 g. 

V. Koržets, kalender Kalastaja Aasta 2008
http://www.abugarcia-fishing.co.uk
Viimati: veebruar 2018

Vaata lisaks:

Abu Garcia
ABU