Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)

Harku järv, ka Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv

Harjumaal, Tallinna linnas, Haabersti linnaosas asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Järvest lähtub Tiskre oja, järve suubuvad Harku oja, Järveotsa oja ja Soone oja 

Veepeegel 162,9 ha, kaldajoon 6647 m, pikkus 2000 m, laius 1160 m, keskmine sügavus 1,6 m, suurim sügavus 2,5 m. Valgala 47,2 km2
Veevahetus 5 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6586708 59°25'0" N 
535124 24°37'6" E 

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunmata; liigtoiteline
KKR kood: VEE2001300

Kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aasta eest maapinna kerkimise tulemusena omaette veekoguks muutus. Järve põhjas on 2-3 m paksune mudakiht.
Vanasti nimetati Harku järve ka Loodjärveks. Nimetus tulenes sellest, et Mustamäe nõlvalt vaadates näis järv olevat sama kõrgel kui taamal paistev meri. Arvatakse, et "Tasujas" mainitud Lodijärve nimetuse tuletas Eduard Bornhöhe just selle järve nimest. /http://et.wikipedia.org/wiki/Harku_j%C3%A4rv/

Harku järv ja Õismäe elamud. Foto: kklement/flickr.com 

Vaevalt 0,9 m merepinnast kõrgemal olev järv Tallinna läänepiiril. Järve pindala on 163,8 ha, suurim sügavus ainult 2,5 m (keskmine sügavus 1,6 m). Sügavaim koht asub kirdekalda lähedal. Järv asub Põhja-Eesti rannikumadalikul, Tiskre ja Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest. Ta on järvest eraldunud umbes 2000 aastat tagasi.

Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga.

Harku järv on võrdlemisi suure valgalaga (üle 50 ruutkilomeetri) ja nõrga läbivooluga. Edelast voolab sisse Harku rabast algav Harku oja, kagust Järveotsa soon ehk Iisaku oja. Välja voolab loodesopist Kivioja ehk Fi¶meistri oja. Edelakaldal leidub ka allikaid. Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ja on hapnikurikas. Mõõdukal hulgal on hapnikku isegi talvel, kuigi mõnel aastal on järv ummuksile jäänud. Suvel on vesi kollakas- või pruunikasroheline, vees hõljuvate vetikate ja pudeme (detriit) tõttu erakordselt vähe läbipaistev.

Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku. Järves on palju fütoplanktonit, millesse kuulub ka kogu maailmas haruldane ränivetikas Synedra berolinensis. Põhjaloomastikku on vähe.

Üsna hea kalajärv, kus domineerib latikas ja leidub särge, ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu. 

Harku järv on olnud ka linnurikas: enne II maailmasõda esinesid seal tutt- ja sarvikpütt ning sinikael- ja rägapart. Praegu võib järvel näha peamiselt jõgitiiru ja kõrkja-roolindu. Ilmselt on liiga intensiivne inimtegevus linnud järvelt peletanud.

Tallinna-lähedase asukoha tõttu on järv väga suure puhkemajandusliku tähtsusega.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Tallinna külje all asuvas suhteliselt madalas ja vähese läbipaistvusega veekogus esinevad särg, ahven, kiisk, haug, latikas, vähesel määral ka koger ja linask. Väga kapriisne järv. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Järveotsa oja
Tiskre oja
Harku oja