Otsingu tulemused:
1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised
Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris), rõngasuss vihmauslaste sugukonnast.
Soome k kastemado, kasteliero; vene k võpolzok; ingl k Common Earthworm (Inglismaal), Nightcrawler (Põhja-Ameerikas)
Kõige suurem Eestis elutsev vihmauslane, kasvab kuni 30 cm pikkuseks ja 1 cm jämeduseks (tavaliselt kuni 20-25 cm). Eristub laia, lameda sabaotsa ja värvuse poolest: keha esimene kolmandik on tume, punakaslilla, ülejäänud keha heledam, määrdunudroosa ning kogu keha ulatuses kulgeb tume vööt.
Euroopa suurim vihmauss, kelle algne levila oli Euroopa. Nüüdseks on ta inimese introduktsiooni teel saanud kosmopoliitseks liigiks. Mõnes maakera osas peetakse teda kahjulikuks võõrliigiks, kuna ta on välja tõrjunud kohalikud vihmaussiliigid.
Ööussi nimetuse on ta saanud selle tõttu, et tuleb maapinnale peamiselt öösiti. Niisketel soojadel öödel ronib ta urust kuni poolenisti välja, jättes sabaotsa urgu, et ohu korral kiiresti sinna tagasi tõmbuda. Maapinda kompides haarab ta suuga niiskeid mahalangenud lehti, poolkõdunenud rohukõrsi jms.
Toit tiritakse urgu, kus seda siis rahulikult nautida saab. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille orgaanilised ained — huumus — on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu seedida.
Harilik vihmauss võib elutseda kuni kahe meetri sügavusel ja isegi sügavamal. Kogu ta keha on kaetud limaga, mida kasutatakse urgude vooderdamiseks, et takistada nende varisemist. Sageli heidetakse läbiseeditud toit maapinnale, uru avauste lähedusse. Selliseid mügarikke võib sageli leida just pärast vihmast ööd.
Ööuss sobib ujukõnge või tonka söödaks hästi siis, kui soovime püüda latikat või angerjat, kuid pisemad kalad käivad pisemate usside puhul sööta pidevalt näbrustamas. Seevastu ööussi kehal on väikesed soomused, ta on kare ja kõva, mistõttu pisematele kaladele ööuss tavaliselt ei meki.
Ööussi ennast pole sugugi lihtne kätte saada. Teda püütakse aiast või pargist, tugeva kamaraga murust öisel ajal. Taskulambi valgusvihus ööussi silmates, tuleb temast kinni haarata ning uss üsna tasakesi välja sikutada. Liiga tugevasti tõmmates rebenevad ööussi lihased ning temast pole enam elulooma.
Üsna levinud on ööusside korjamine elektri abil, kuid seda ei saa pooldada, kuna elektrivool kahjustab maakoore mikrofaunat. Ka minevat elektrivoolu abil korjatud ööussid kiiremini "hapuks", ehkki täpseid kontrollkatseid pole selle kohta tehtud.
Allikad:
V.Koržets, Õngitsemine. Tln., 2003