Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Erm Vaike

Erm Vaike (15 VI 1928–15 I 2007), Eesti ihtüoloog

Sündis Pärnumaal Toris kooliõpetajate peres. Lõpetas keskkooli Viljandis, asus 1947. aastal õppima Tartu ülikooli, mille lõpetas 1952. aastal bioloogi-zooloogina. Seejärel pühendus teadustööle aspirantuuris ning kaitstes 1955. aastal edukalt väitekirja „Koha (Luciopeca lucioperca L.) Eesti NSV-s ja abinõusid tema varude taastamiseks ja suurendamiseks”.

Edasine töö jätkus ülikooli juures, kuni 1957. aastal sai temast toonase BaltNIRO Eesti laboratooriumi (rohkem teada mereihtüoloogia labori nime all) vanemteadur. Samasse asutusse, mille nimi on jõudnud vahepeal korduvalt muutuda (praegu TÜ Eesti mereinstituut) ja samale ametikohale jäi Vaike Erm kuni vanaduspuhkusele jäämiseni 2000. aastal.

Tema kandidaaditöös pälvib kõige enam tähelepanu seisukoht Pärnu lahe kohavarude kohta, mis kehtib ka tänapäeval: kohavaru vähenemise peamine põhjus on ebaratsionaalne püük ja alles seejärel mõne aasta ebasoodsad ilmastikuolud kudemise ajal. 

Tema edasise töö põhisisu oligi selgitada kohavaru kujunemise seaduspärasusi ning seista selle eest, et parandataks püügikorraldust, tugevdataks järelevalvet piirangute järgimise üle ning alustataks kohavaru kunstlikku taastootmist.
 
Vaike Ermi enam kui sajast artiklist 50 käsitles koha: algul peamiselt varu seisundit, seejärel liigi kalakasvatuslikku taastootmist ja kõige lõpuks, 1990. aastail, võeti koostöös kolleegidega Soomest ette varu suurust määravate tegurite analüüs. Ta avaldas raamatu „Koha” “Pääsukese” sarjas (1981), mis on senini kõige põhjalikum eesti keeles kirjutatud kokkuvõte selle kalaliigi kohta.

 
Vaike Ermi teine peamine uurimisalune oli vimb (36 trükist), ka Peipsi järves. Ta uuris muu hulgas vimma rändeid ja peamiselt sellest liigist lähtudes Sindi kalatrepi tähtsust kalade rändele. 
Ühe põhiautorina võttis Vaike Erm osa Vilniuses ilmunud venekeelse kogumiku „Euroopa vimbade bioloogia ja töönduslik tähtsus” (1970) koostamisest. 
Ta oli koha ja vimma käsitluse põhiautor monograafias “Eesti kalad” (“Fishes of Estonia”, 2003). Nende kahe liigi kõrval tegeles Vaike Erm haugi, esmajoones tema kalakasvatusliku taastootmisega. Selles valdkonnas nägi trükivalgust „Haugi marja inkubeerimise ja vastsete kasvatamise juhend” (1973) ja veel mitu artiklit. Mitme aasta vältel jõudis ta uurida Matsalu märgala veekogude kalu.

Koha ja vimma kohta on ilmunud artiklid ka ajakirjas Kalastaja (XVI; XVIII)

Allikas:
Mart Kangur. Teenekas kalateadlane, hea kolleeg. Eesti Loodus 2007/3

Vaata lisaks:

Koha (raamat)