Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Erm Vaike

Erm Vaike (15 VI 1928–15 I 2007), Eesti ihtüoloog

Sündis Pärnumaal Toris kooliõpetajate peres. Lõpetas keskkooli Viljandis, asus 1947. aastal õppima Tartu ülikooli, mille lõpetas 1952. aastal bioloogi-zooloogina. Seejärel pühendus teadustööle aspirantuuris ning kaitstes 1955. aastal edukalt väitekirja „Koha (Luciopeca lucioperca L.) Eesti NSV-s ja abinõusid tema varude taastamiseks ja suurendamiseks”.

Edasine töö jätkus ülikooli juures, kuni 1957. aastal sai temast toonase BaltNIRO Eesti laboratooriumi (rohkem teada mereihtüoloogia labori nime all) vanemteadur. Samasse asutusse, mille nimi on jõudnud vahepeal korduvalt muutuda (praegu TÜ Eesti mereinstituut) ja samale ametikohale jäi Vaike Erm kuni vanaduspuhkusele jäämiseni 2000. aastal.

Tema kandidaaditöös pälvib kõige enam tähelepanu seisukoht Pärnu lahe kohavarude kohta, mis kehtib ka tänapäeval: kohavaru vähenemise peamine põhjus on ebaratsionaalne püük ja alles seejärel mõne aasta ebasoodsad ilmastikuolud kudemise ajal. 

Tema edasise töö põhisisu oligi selgitada kohavaru kujunemise seaduspärasusi ning seista selle eest, et parandataks püügikorraldust, tugevdataks järelevalvet piirangute järgimise üle ning alustataks kohavaru kunstlikku taastootmist.
 
Vaike Ermi enam kui sajast artiklist 50 käsitles koha: algul peamiselt varu seisundit, seejärel liigi kalakasvatuslikku taastootmist ja kõige lõpuks, 1990. aastail, võeti koostöös kolleegidega Soomest ette varu suurust määravate tegurite analüüs. Ta avaldas raamatu „Koha” “Pääsukese” sarjas (1981), mis on senini kõige põhjalikum eesti keeles kirjutatud kokkuvõte selle kalaliigi kohta.

 
Vaike Ermi teine peamine uurimisalune oli vimb (36 trükist), ka Peipsi järves. Ta uuris muu hulgas vimma rändeid ja peamiselt sellest liigist lähtudes Sindi kalatrepi tähtsust kalade rändele. 
Ühe põhiautorina võttis Vaike Erm osa Vilniuses ilmunud venekeelse kogumiku „Euroopa vimbade bioloogia ja töönduslik tähtsus” (1970) koostamisest. 
Ta oli koha ja vimma käsitluse põhiautor monograafias “Eesti kalad” (“Fishes of Estonia”, 2003). Nende kahe liigi kõrval tegeles Vaike Erm haugi, esmajoones tema kalakasvatusliku taastootmisega. Selles valdkonnas nägi trükivalgust „Haugi marja inkubeerimise ja vastsete kasvatamise juhend” (1973) ja veel mitu artiklit. Mitme aasta vältel jõudis ta uurida Matsalu märgala veekogude kalu.

Koha ja vimma kohta on ilmunud artiklid ka ajakirjas Kalastaja (XVI; XVIII)

Allikas:
Mart Kangur. Teenekas kalateadlane, hea kolleeg. Eesti Loodus 2007/3

Vaata lisaks:

Koha (raamat)