Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Erastvere järv

Erastvere järv

Põlvamaal, Kanepi vallas, Erastvere küla juures asuv avalik järv

 

Pindala 15,7 ha, keskmine sügavus 3,5 m, suurim sügavus 9,7 m, pikkus 825 m, laius 290 m, kaldajoone pikkus 1 904 m

Valgala pindala 4,6 km2, veevahetus 2 korda aastas

Järvest saab alguse Ahja jõgi.

 

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6429947

57°58'48" N

Y

664735

26°47'6" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pehmeveeline ning rohketoiteline järv

Registri kood VEE2122800

Otse Kanepi külje all, vaevalt 1,5 km kagu pool paiknev  kirde-edela suunas piklik orujärv. Segametsa ja pargiga kaetud oru veerud tõusevad kuni 15 m kõrgusele. Suurima sügavusega on järv laiemas edelaosas. Kaldad on valdavalt kõvad, põhi paiguti liivane, kaldavees võib näha linaleokive. Kagukaldal pargi kohal saab ujuda. Sügavamal on põhi väga mudane, täis rampu.
Lähtejärv, mis annab alguse kirdenurgast väljuvale Ahja jõele. Toitub sademetest ja põhjaallikatest. Vesi on tugevasti temperatuuri ja hapniku poolest kihistunud (põhjakihid on ilma hapnikuta). Vesi on kollakasroheline ja vähe läbipaistev (1,4 m).
 Taimestikku on järves keskmiselt, fütoplankton rohke.
 Kalastik on liigirohke - leidub ahvenat, latikat, särge, haugi, lianskit, roosärge, kokre ja lutsu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

Jaanuar 2018