Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Aardla järv (Ardla järv)
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
6. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
7. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
8. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alasjärv (Piipse järv)
11. Algansead (Algansea)
12. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Arbi järv (Arbijärv, Väike Elva järv, Elva Väikejärv)
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Balaton
18. Boose järved (Väike-Boose järv, Suur-Boose järv; Boose Väikejärv, Boose Suurjärv)
19. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
20. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
21. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
22. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
23. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
24. Elistvere järv (Kuru järv)
25. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
26. Endla järv
27. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
28. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
29. Geosmiin
30. Haaslava kalakasvandus
31. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
32. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
33. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
34. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
35. Hurmi järv (Külajärv)
36. Hõbekoger (Carassius gibelio)
37. Ilmjärv
38. Ilmjärv ehk Ilmen
39. Immaku järv (Immakjärv)
40. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
41. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
42. Jaanuse järv (Pikkjärv)
43. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
44. Juusa järv (Kuningajärv)
45. Jõemõisa-Kaiu järvestik
46. Järise järv
47. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
48. Järva-Jaani järv
49. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
50. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
51. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
52. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
53. Kahala järv
54. Kahrila järv
55. Kaiavere järv
56. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
57. Kaiu järv
58. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
59. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
60. Kallõtõ järv (Kallete järv)
61. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
62. Karijärv
63. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
64. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
65. Karpkalalased (Cyprinidae)
66. Karpkalast kulinaarselt
67. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
68. Karula järv (Uue-Võidu järv)
69. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
70. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
71. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
72. Kaugjärv (Kautsjärv)
73. Kautla järv (Kautla Saarejärv, 1. Kantküla järv)
74. Kavadi (Kavati) järv
75. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
76. Kernu järv (Kõrveküla Kernu järv, Kõrveküla järv)
77. Kernu paisjärv (Kernu järv, Kirna järv)
78. Kihli karjääri järved
79. Kiidjärv
80. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
81. Kildu järv (Kildu veskijärv)
82. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
83. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
84. Kiruvere järv
85. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
86. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
87. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
88. Klooga järv
89. Koger (Carassius carassius)
90. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
91. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
92. Kolu tiik (Kõltsi karjääri järv)
93. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
94. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
95. Koosa järv
96. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
97. Kriimani järv (Heiti järv)
98. Kubija järv (Kubja järv)
99. Kuremaa järv (Kurema järv)
100. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
101. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
102. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
103. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
104. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
105. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
106. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
107. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
108. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
109. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
110. Kärnjärv (Otepää Kärnjärv)
111. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
112. Käsmu järv
113. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
114. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
115. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
116. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
117. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
118. Lahepera järv (Lahe järv)
119. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
120. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
121. Lasa järv [Koorküla järvestik]
122. Lasva järv
123. Latikas pärimuses
124. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
125. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
126. Leevaku paisjärv
127. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
128. Liivaku järv (Liivakandi järv)
129. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
130. Linask (Tinca tinca)
131. Linaskalgansea (Algansea tincella)
132. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
133. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
134. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
135. Mais
136. Maisimass
137. Matsimäe järved
138. Miiaste järv (Miiaste turbakarjäärid)
139. Mikeli järv (Mikkeli järv, Suur Mikkeli järv)
140. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
141. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
142. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
143. Mullutu-Suurlaht
144. Muraka järv (Muraka paisjärv)
145. Murati järv
146. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
147. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
148. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
149. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
150. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
151. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
152. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
153. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
154. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
155. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
156. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
157. Männikjärv [Endla järvestik]
158. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
159. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
160. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
161. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
162. Narva veehoidla elustikust
163. Nauska järv
164. Neeruti järved
165. Neitsijärv
166. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
167. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
168. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
169. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
170. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
171. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
172. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
173. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
174. Nurme veehoidla (Audru poldri tiigid)
175. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
176. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
177. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
178. Nüpli järv
179. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
180. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
181. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
182. Paala järv (Valuoja paisjärv)
183. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
184. Paide tehisjärv (Kirila veehoidla, Mündi paisjärv)
185. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
186. Palojärv (Lutsu Palojärv)
187. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
188. Paluküla järv
189. Pangodi järv
190. Paunküla veehoidla
191. Peen-Kirjakjärv (Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv, Väike Kirjakujärv) [Kurtna järvestik]
192. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
193. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
194. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
195. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
196. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
197. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
198. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
199. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
200. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
201. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
202. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
203. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
204. Pilkuse järv
205. Porkuni järv
206. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
207. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
208. Pulli järv (Pullijärv)
209. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
210. Pupsi järv
211. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
212. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
213. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
214. Põrstõ järv (Põrste järv, Puustusjärv)
215. Päidla järvestik
216. Päidla Kõverjärv
217. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
218. Päidre järv (Tagametsa järv)
219. Päästjärv (Perajärv)
220. Pöögle paisjärv
221. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
222. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
223. Raigastvere järv
224. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
225. Riiska järv (Tõrva Riiska järv)
226. Riksu laht (Riksu järv)
227. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
228. Rooni järv
229. Ruhijärv (Ruhja järv)
230. Rumba sirge (Vigala jõel)
231. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
232. Räpina järv (Räpina paisjärv)
233. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
234. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
235. Röamäe järv (Röamäe karjäär)
236. Saadjärv (Saadrejärv)
237. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
238. Saarjärv (Misso Saarjärv)
239. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
240. Sarise järv (Saarise järv)
241. Savijärv (Joosu Savijärv, Joosu karjäär)
242. Savijärv (Karula Savijärv)
243. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
244. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
245. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
246. Sinijärv (Endla Sinijärv)
247. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
248. Soitsejärv (Suurjärv)
249. Soitsjärv
250. Soodla veehoidla
251. Soomuste mahavõtmine
252. Suur Kalajärv (Kreo Kalajärv, Suurjärv)
253. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
254. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
255. Suur Saarjärv
256. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
257. Suure-Jaani paisjärv
258. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
259. Suurjärv (Karinu Suurjärv, Karinu kaksikjärv)
260. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
261. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
262. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
263. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
264. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
265. Tamula järv (Tamla järv)
266. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
267. Tollari järv (Käärikjärv)
268. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
269. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
270. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
271. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
272. Tõhela järv
273. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
274. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
275. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
276. Türi järv (Türi paisjärv)
277. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
278. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
279. Uhtjärv (Uhtijärv)
280. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
281. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
282. Uljaste järved ja oos
283. Urbukse järv (Urbuse järv)
284. Uuri järv
285. Vagula järv
286. Vahakulmu järv (Vahakulmu paisjärv)
287. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
288. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
289. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
290. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
291. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
292. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
293. Vasavere Mustjärv [Kurtna järvestik]
294. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
295. Vaskna järv
296. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
297. Vasula järv (Salatsi järv)
298. Veisjärv (Veisejärv)
299. Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv)
300. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
301. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
302. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
303. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
304. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
305. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
306. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
307. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
308. Viitna järved
309. Viljandi järv
310. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
311. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
312. Vissi järv (Viritjärv)
313. Võistre järv (Võistvere järv)
314. Võngjärv
315. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
316. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
317. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
318. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
319. Väikejärv (Karinu Väikejärv)
320. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
321. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
322. Väinjärv (Veinjärv)
323. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
324. Õngetainas maisiga
325. Ähijärv (Ahijärv)

Endla järv

Endla järv

Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kärde ning Tooma küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6526456

58°51'31" N

Y

626748

26°11'48" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 282,1 ha, saarte pindala 38,5 ha, pindala kokku 320,6 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 2,4 m, pikkus 2 000 m, laius 1 600 m

Valgala pindala 433 km2, veevahetus 31 korda aastas

Kõrgus merepinnast umbes 75 m. Järve suubub Mustjõgi, välja voolab kanal (nn Uusjõe kanal) Põltsamaa jõkke.

Järves on saari, mille arvu suhtes ei olda ühte meelt, sest saarte arv on olnud muutuv.

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2052800

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse:

"Kärdest (kus asub meie soouurimise keskuse - Tooma katsebaasi peahoone) 4 km lääne pool helendab keset soostikku muistenditest kuulsaks saanud Endla järv. Järve absoluutne kõrgus on umbes 75 m, teda piiravad põhja poolt Linnusaare raba, läänest Endla raba, idast kaasikualune raba, mujal aga madal- ja siirdesood. Ainult kirde pool on kallas kõvem, sealt ulatub järve võsaga kaetud poolsaar, millel on mütoloogiast tuntuks saanud Juta kivi (läbimõõt 2 m). Samast poolsaarest idas asub ilusa puisniiduga kaetud mineraalmaasaar.
Endla järve asend ja suurus on alatasa muutunud. Alates subtantlisest perioodist on järv pealetungivate rabade mõjul lõuna ja ida suunas mõnevõrra laienenud - lainete pealetungimisest maismaale räägivad kalda ääres säilinud kännud. Järve veetaset on kahel korral alandatud. Esmakordselt tegi seda mõisnik 1872. a., lastes kaevata Räägu ehk Uuskanali (Uusjõe) ja madaldades järve taset mõnikümmend sentimeetrit. Teistkordselt alandati veepinda soouurijate eestvõttel 1949-50 a., milleks Uusjõge süvendati 1 m võrra. Selle tagajärjed olid madalaveelisele ja saarterikkale Endla järvele hukatuslikud. Järve veetase langes 0,8 meetrit, veepeegel aga kahanes 415 hektarilt 180 hektarile, sügavus kahanes 3,1 meetrilt 2,4 meetrini (kõige sügavam koht on järve põhjaosas). Kadusid viis saart, mis liitusid kaldaga. Täiesti kuivaks jäi Endlast läänes paiknenud ligi 50 ha suurune Sinijärv. Alles 60-ndate aastate lõpul sulges rühm loodusesõpru ja kalamehi osaliselt väljavoolu Endlast ning vesi järves hakkas jälle tõusma. Uuesti tungis vesi ka Sinijärve.
Endla järve kaldad on mudased ja turbased, ainult Juta kivi juures on veidi liivast ja kruusast kallast. Järve põhjasetteks on liivsavi või saviliiv ja selle kuni 2,5 m paksune sapropeelikiht – viimasel lasub 1,4 m turbamuda. Kohati on muda all kuni 3 m paksune järvelubjakiht, mis paljandub järve põhjakaldal. Tuultest aetuna ujub järvel väikesi saari.
Endla on läbivoolujärv, millesse suubuvad kirdest Tulijärvest tulev Mustjõgi, lõunast Endlaküla peakraav, kagust Kärde kanal ja mitmed väiksemad kraavid. Juta kivi juures on paar allikat. Väljavooluks on Uuskanal, mis viib Põltsamaa jõkke.
Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ning on hapnikurikas – olulist hapnikuvaegust pole talvelgi. Pruunikaskollane vesi on vähe läbipaistev (0,7-0,9 m).  

Haruldastest taimedest esineb siin laialehine vesiriis ja punakas penikeel. Taimhõljumit on väga palju, loomhõljumit ja põhjaloomastikku vähe.

Kaladest on järves särge, ahvenat, haugi ja linaskit, kuid ka säinast, kokre, kiiska, lutsu ja viidikat.

Liigirikas on ka järve haudelinnustik. Siin pesitsevad kalakajakas, jõgitiir, sinikael-, piil-, räga- ja luitsnokk-part ning tuttvart, ka järvekaur, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja. Siin on peatunud külmnokk-luiki, raba-hõbekajakad, sulgivad viupardid, punapea-vardid, sõtkad ja jääkosklad.
Teede puudumise tõttu on järv raskesti ligipääsetav. Sellegipärast on Endla kaldad olnud juba kaugel kiviajal inimestele tuntud, kes on siia maha jätnud võrgukive, kivitalva ja kaabitsad, mis leiti 1955 a.
Muistendi järgi on Endla tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad."

Katrin Möllits. Endla ja ta sõsarsaared:

"Endla järv on nime poolest rahva hulgas kindlasti tuntuim teiste niisama suurte veekogude seas, küllap tänu Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjatöödele, mis möödunud sajandi rahvusromantilisel ajal kogu Eestis levisid ja koolilugemikes kajastusid. Seisab ju "Kalevipoja" esimesel leheküljel:

Tule sa, laulik-targa tütar! 
Jõua Endla järve´esta! 
Pikalt ju hõbedases peeglis 
Siidihiukseid silitasid.

Faehlmanni muistendi järgi olevat kosjateelt pettununa tagasi pöördunud Vanemuine leidnud Endla järve äärest rohust lapsukese, kellest saanud tema kasutütar Juta... Kena oleks veel praegugi uskuda, et Juta järvele saabuvatele ja siit lahkuvatele rändlinnuparvedele koha kätte juhatab ning kõiki linde ja kalu kaitseb. Järve kaldal on tänini kivi, millel istudes ja kallimat Endlit leinates järv valmis nutetud. Juta pisarate loo kõrval teatakse veel muistendit Konnajärve rändamisest Endla sohu ja järves elavast näkist, kes valge hobuse kujul kaldale ilmub.

Vähe tuntud ja unustuse hõlma on vajunud Kärde mäe möldrimajas sündinud luuletaja ja rahvaluulekoguja K. W. Rosenstrauchi (1878–1919) luulelood Endla järve kohta. Tema luulekogus "Põhjalilled" on kolmekümnel leheküljel "Laulud Endlale", mille aluseks kohaliku rahva suust kuuldu. Järves elavat kuldkammi ja kuldkandlega näkineiu, kes oma kauni lauluga meelitab jaaniööl Salu alla Ukukivile noormehi.

Kuigi Juta ehk Uku kivi – kaheks osaks purunenud rändrahn – küünib vaevalt poole meetrini maapinnast, on tema asukoht valdavalt soostunud kallastega järve ääres ammustest aegadest teada. Kivi lesib järve idakaldalt vette ulatuval poolsaarel, ainult sealt leiab liivast ja kivist põhja. 300 meetrit kirde pool on teine, Saluks kutsutav mineraalmaasaar soos. Lembit Jaanitsa leid 1955. aastal – kivitalb, kaabitsad ja võrgukivid – kinnitavad paiga tuntust juba kiviaja kalurite seas.

Ehk oli siin koht, kus muistsed eestlased vihasele piksejumalale Ukule lepituseks ohvreid tõid? Kivi asukoht otse veepiiril keset raskesti läbitavaid rabasid kalarikka järve ääres sobis selleks hästi. Ühe kivitüki külg on kui välgust siledaks löödud.

Kärde ja Tooma küla vahelt Rebassaare lähedalt leidsid teetöölised 1959. aastal pakktee. Võib-olla oli mujalgi rabades salateid, mida mööda teadjad hädaohu korral kiiresti järve äärde jõudsid ja sealt paadiga veelgi kaugemale. Aasta-aastalt kõrgemaks kasvav turbakiht varjab saladusi.

Vähe tuntud legend räägib Kärde hiietarga tütrest Jutast, kes põgenenud ristirüütlite maaletuleku ajal teda kimbutava munga eest salateed mööda Endla järve äärde. Tagaajaja noolest surmavalt haavatuna langenud Juta kivilt vette. Taara saatnud taevast tulekera, mis kärgatusega kivi lõhestanud ja munga hundiks moondanud. Taara käsul pidavat sureva Juta kaebehääl kostma järeltulevatele põlvedele selgetel kuupaistelistel augustiöödel. Veel meie sajandil olevat seda kuuldud. Nüüd ulatub järve vesi harva kivini. Ehk sellepärast ei kosta enam salapäraseid karjeid."

Loe veel: Katrin Möllits. Endla ja ta sõsarsaared, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html

Kalastada on võimalik ainult paadist. Endla järve (ja ka Sinijärve) sihtkaitsevööndisse minekuks on vaja looduskaitseala luba.

 
1.aprillist 30.juunini ei ole kalameestel ja paadimatkajatel Endla järvel ja Sinijärvel viibimine lubatud.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_j%C3%A4rv

Katrin Möllits. Endla ja ta sõsarsaared, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html

Linaskipüügist: Nirvaana Endla järvel. Saarmas, http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,21,15

Vaata lisaks:

Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
Endla järvestik
Sinijärv (Endla Sinijärv)