Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Emajõe Suursoo

Emajõe Suursoo,Peipsi järve nõos Suure Emajõe deltapiirkonnas asuv ligi 1000 km2suurune sooala. Raba on suhteliselt väikesel osas kogu sookompleksist, peamisteks sootüüpideks on siirde- ja madalsoo, mille tulvavesi peaaegu igal kevadel üle ujutab.Soostiku jaotavad osadeks Emajõe lisa- ja harujõed ning ojad. Erinevatele soolaamadele on rahvas andnud oma nimed: Varnja soo, Kargaja soo, Suursoo, Jõmmsoo, Pedaspää soo ja Meerapalu raba. 2010. a sügisel peeti Emajõe Suursoos maailma esimesed jõhvikakorjamise meistrivõistlused.

1981. a loodi soostiku kaitseksEmajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitsela, mille keskus asus Emajõe vasakul kaldal Kavastu külas. Endise keskusehoone juures asub slipp paatide vettelaskmiseks. Kaitseala likvideeriti 2014. a; sellest ja ümbritsevatest kaitsealadest moodustati Peipsiveere looduskaitseala.

Endise kaitseala territooriumile jääb ligi 80 soosaart ja 8 järve: Kalli järv, Leegu järv, Äijärv (Kalli Äijärv), Sirkjärv, Soitsejärv, Võngjärv, Ahijärv (Lääniste Ahijärv), Koosa järv

Jõed ja ojad:Ahijärve oja, Ahja jõgi, Apna jõgi, Emajõgi, Kalli jõgi, Kargaja jõgi, Koosa jõgi, Leegu oja (Leego oja), Lodu peakraav (Porijõgi), Põdraoja (Tähemaa oja), Rehemetsa peakraav, Virksimetsa kraav (Viira oja)


 

Endine Emajõe-Suursoo maastikukaitseala
Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Võngjärv
Koosa järv
Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
Soitsejärv (Suurjärv)
Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)