Elistvere järv (Kuru järv)

Elistvere järv, ka Kuru järv

Tartumaal, Tartu vallas, Elistvere, Kaiavere ning Lilu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 129 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 3,5 m, pikkus 2890 m, laius 960 m, kaldajoon 9789 m

Valgala pindala 171 km², veevahetus 11 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2065100

Elistvere järv (Kurujärv) asub Vooremaa maastikukaitsealal, Järve alevikust 4,5 km kagu pool. Enne Amme jõe süvendamist oli Elistvere järve suurim sügavus 3,5 m, keskmine sügavus 2 m, kuid pärast seda vähenes tublisti. Nagu kirjutab J. Ristkok, on endine järvelaht, kus 1950. aastate keskel sai veel paadiga sõita, muutunud nüüd maismaaks. Endine vabaveeline Amme jõe lähtekoht on nüüd roostikku kasvanud ning uhtmuda ja -liiva täis kandunud. Kõige sügavam koht on järve kaguosa idakalda lähedal. Järve ümbritsevad soised niidud, põõsastikud, heinamaad. Kaugemal asuvatel voortel on peamiselt põllud. Järve loode- ja kagusopis on pisikesi saarekesi: mõnel neist kasvab põõsaid. Suurvee ajal muudavad saarekesed asukohta. Järve kaldad on soised, enamasti mudased või turbased, paaris kohas liivased. Järve otstes leidub õõtsikut. Lõuna poolt ulatub järveni kõvem pinnas. Põhja katab paks muda kiht, ainult Amme jõe suudme juures on liivast põhja. Kohalike elanike teateil on mudakihi paksus 15 m.

Tugeva läbivooluga järv, mis saab vett viiest järvest. Väljavooluks on Amme jõgi. Järve vesi on rohekaspruun kuni kollane, vahel isegi roheka tooniga kollakaspruun, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,0 m), võrdlemisi ühtlaselt segunev.
Taimestik oli 1957. a. väga liigirikas (28 liiki). 1975 aastaks oli taimestiku koosseis märgatavalt muutunud: õige väheseks olid jäänud ahtalehine hundinui, konnaosi ja vesiroosid, mis kõik on ondatra maiuspalad. Põhjaloomastik on üsna rohke, sellesse kuulub ka järvekäsn.

Elistvere järv on kalarikas. Esinevad latikas, särg, haug, ahven, linask, viidikas, säinas, mudamaim, angerjas, kiisk, koger, roosärg, luukarits, vingerjas ja hink, tõenäoliselt ka ojasilm ja turb. Jõevähki järves ei ole.
Haudelindudest on järv rikas. Siin pesitsevad mustviires, väikekajakas, sinikaelpart, rägapart, tuttpütt, punapeavart, haruldane ruik (rookana), väikehuik (väike-vesivutt), hüüp, haruldane väikehüüp, roo-loorkull, kõrkjaroolind, rootsiitsitaja, rästasroolind. Lindude ohtrus on aga viimastel aastakümnetel vähenenud. 

Vanasti olevat purre viinud üle Elistvere järve otse Kaiaverre. Tammepakud olevat järves veel praegugi säilinud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Temperatuur on suvel sügavamates kohtades allikate tõttu märgatavalt madalam kui pinnakihtides. Jõgede suudmealad välja arvatud, kattub järv jääga ühtlaselt. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Suuremalt jaolt soostunud kallastega veekogu, vajalik paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977