Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Beluuga (Huso huso)

beluuga

1. beluuga, kabeluga(Huso huso),tuurlaste(Acipenseridae)sugukonna suurim kala. Inglise beluga; saksa Beluga-Stör, Hausen, Husso; prantsuse beluga; itaalia storione beluga; pärsia beluga, boluga; soome kitasampi; vene белуга

Algne elupaik Kaspias, Mustas meres, Aasovi meres ja Aadria meres ning neisse suubuvates jõgedes. Looduslikult säilinud vaid Kaspia vesikonnas. Äärmiselt ohustatud.Teistest tuurlastest erineb esmajoones väga suure poolkuu kujulise suu poolest. Poised pikad, siledad, ulatuvad peaaegu suuni. Selg tumehallist rohekani, alapool valge. Kasvab enam kui 4 m pikkuseks ja võib kaaluda ligi tonni. Volga suudmest püüti 1827. a emane beluuga kaaluga 1571 kg ja pikkusega 7,2 m. Võib elada kuni 118 aastaseks.

Suguküpseks saab 12-18 a vanuses (isased 12-14, emased 16-18 a) umbes 2 m pikkusena. Koeb jõgedes aprillis-mais kuni 1,5 miljonit marjatera (harilikult u 500 000). Volgas eristatakse kahte rassi: kevadine (jarovaja) tuleb jõkke enne kudemist aprillikuus, sügisene (ozimaja) tuleb jõkke juba sügisel. Beluuga marja terad on läbimõõdult suuremad kui teistel tuurlastel. Marjast valmistatakse kaaviari.

Annab teiste tuurlastega hübriide. Eestis on kasvatatud besterit(beluuga ja sterleti hübriidi)
2. beluuga, ka beluga = valgevaal (Delphinapterus leucas)

BSE, ENE, Euroopa kalad

Vaata lisaks:

Kaaviar (must kalamari)
Kaluuga (Huso dauricus)
Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Valgevaal (Delphinapterus leucas)