Kalapeedia Otsing Kaastöö

Barentsi meri,

meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere ääremeri. Piirneb loodes Teravmägedega, kirdes Franz Josephi maaga, idas Novaja Zemljaga, lõunas Euraasia rannikuga. Lõunas ühendatud Valge merega. 1,4 mln ruutkm; sügavus valdavalt 360-400 m, suurim sügavus 600 m, loodete ulatus kuni 11 m. Suurim saar on Kolgujev.

Lõunarannikul on rohkesti fjorde (Varangeri fjord, Koola laht jm). Talveks kattub kogu meri jääga, va edelaosas, kus vee pinnakihi t° püsib sooja Nordkapi hoovuse mõjul 3-5°C. Mere põhjaosa on jääs aasta ringi, lõunaosas soojeneb vee pinnakiht suvel temperatuurini 7-12°C. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva.

Barentsi mere piirkonnas paiknevad märkimisväärsed fossiilsete energiaallikate varud. Esimesed naftaleiukohad võeti kasutusele Norrasektoris. Suurim avastatud leiukoht on Venemaa sektoris paiknev Štokmani gaasimaardla.

Aastakümneid kestnud piirivaidlus Norra ja Venemaa vahel sai kompromisslahenduse, kui pooled 2010. aasta 27. aprillil piirikokkuleppele alla kirjutasid.

Tähtis kalastuspiirkond: tursk, kilttursk, heeringas, meriahven.