Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Balõkk
Balõkk (vene балык), vene kultuuriruumis soolatud ning seejärel vinnutatud ja/või külmsuitsutatud vääriskala. Vene keelde on sõna tulnud omakorda türgi keelest, milles balık tähendab kala. Balõkina peetakse eeskätt silmas tuurlaste (beluuga, sevrjuuga jt) või lõhelaste (keta, gorbuuša, nelma jt) paksemat seljaosa, mis on soolamise-vinnutuse-külmuitsutusega muudetud kauemini säilivaks ning väga maitsvaks delikatess-roaks. Reeglina valmistatakse balõkki rasvasematest kalaliikidest ja balõkis võib rasva olla üle 20%, kuid tuntud on ka vähemrasvastest kaladest tehtud balõkid, nt säga- või pakslaubabalõkk.
Ajalooliselt valmistati Aasovi ja Kaspia ääres õiget balõkki üksnes tuurlastest: selleks valiti kõige suurem tuur, lõigati ära pea, saba, kõht ja “hõlmad” ning jäeti alles üksnes seljaosa, mida enam õhemaks ei lõigatud – eriti suurte beluugade seljad lõigati siiski mitmeks tükiks, et neid saaks paremini soolata. Seejärel pandi kalade seljatükid suurde anumasse nii, et need ei puudutaks üksteist ega anuma seinu, puistati üle soolaga ning lasti 9-15 päeva soolduda. Vahel lisati soolamisel ka pipart, nelki ja loorberit. Pärast sooldumist leotati kalatükke 1-2 päeva magedas vees ning riputati seejärel vinnutuma, alguses päikese kätte, seejärel varju alla, tuule kätte. Olenevalt ilmast kestis vinnutamine 4-6 nädalat ning valmissaamise tunnuseks oli see, et balõki välispind kattus hallitusega. Kui hallitust ei tekkinud, oli balõkk üle soolatud. Õige balõkk pidi läbi kumama, olema õrna tekstuuriga ning iselaadse lõhnaga, mis meenutas kurgilõhna, selles ei tohtinud olla vähimatki kibedust ega ülemäärast soolasust. Koržetsi Suur Kalaraamat.
Detsember 2017