Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Balaton

Balaton,

tektooniline järv Ungaris kesk-Doonau madalikul, Bakony'i mägede kagujalamil. Pindala 593 km²; maht 1,9 km³; suurim sügavus 12,2 m; keskmine sügavus 3,2 m; kõrgus merepinnast 104 m; valgla pindala 5181 km²; soolsus 0‰; kaldajoone pikkus 236 km
Järve pikkus on 78 km, laius on kuni 12 km, aga Tihany'i poolsaare kohal järv aheneb. Balaton on madal ja eriti madal on lõunakalda lähedane vesi. Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.
Balaton on kanali kaudu ühenduses Doonauga. Veevahetus järves on aeglane, see toimub 2,2 aasta jooksul. Vee läbipaistvus on väike, keskmiselt vaid 85 cm, küll aga on järv kuulkus oma türkiissinise värvi poolest.

Järves elab umbes 50 kalaliiki ning kala on siit arheoloogide hinnangul püütud juba üle 2000 aasta. Kutselisi kalureid huvitavad praegu umbes 15 liiki, eeskätt koha, keda nimetatakse ka “Balatoni kuningaks”. Teine oluline liik on karpkala, kellele järv sobib sedavõrd, et seda nimetatakse ka “karbimereks”. Veel on järves haugi, latikat, nurgu, angerjat, linaskit, kokre, samuti valgeamuuri, jämepead ja pakslaupa.

Talvel kattub järv jääga ning siis harrastatakse järvel ka jääalust kalapüüki.


ENE, Vikipeedia