Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Atom (Abu)

Atom, ka ABU Atom, Abu Garcia Atom

Klassikaline võnklandimudel, mida tootis ABU ja praegu toodab Abu Garcia; “atom” on saanud põhjamaades ning Venemaal üldnimetuseks kõikidele võnklantidele, millede landikeha on stantsitud nö pesulaua-lainelisena – selliseid lante toodavad maailmas mitmed landitehased.

Laiemas mastaabis kannavad nimetust Atom vahel siiski ka hoopis teistsugused landid: nt on USAs ettevõte Atom (asutatud 1965), mis toodab Atomite nime all hoopiski pinnalante (plug’e).

Millal just landimudel loodi ja kes on selle autoriks, pole enam surmkindlalt tuvastatav: võimalik, et landi loojaks on soome kella- ja kullassepp August Puustjärvi, kes valmistas ka lante. Tema loodud Puustjärve ettevõttes (praegu Puustjärven Viehe Ky), toodeti ja toodetakse praegugi lanti Aromi, mis on Atomiga vägagi sarnane, kuid natuke paksema landikehaga ja väheke raskem.

Kui ABU 1940-ndatel landitootmisega alustas, ei töötanud ta iseseisvalt uusi landimudeleid välja, vaid omandas menukate lantide tootmisõigusi või ka võttis üle, mis oli nö vabavarana saadaval. On tähelepanuväärne, et algusaastatel ei stantsitud ega kirjutatud lantidele ka ABU märki, vaid piirduti landimudeli nimetusega.

Aastatel 1945-1954 valmistati Atomit nime all Atom Draget (drag on rootsi keeles ‘tõmme, tõmbus’, draget aga üks landi sünonüüme ning draget’eiks nimetasid oma lante mitmed Rootsi landikojad; võrrelgem seda ka eesti laensõnaga 'tragi'). Lanti toodeti suurustes 60 mm/ 20 g, 75 mm/ 25 g ja 90 mm/ 35 g ning seda müüdi kenas pappkarbis, mille kaanel oli kujutatud landitehast ning kala väsitavat kalameest.

Aastatel 1954-1959 juurutati ABUs brändi Record (rullid jm) ning landimudeli nimeks oli Atom Record. Aastast 1960 kannab lant nime ABU Atom ning kohati ka Abu Garcia Atom. 1984. aastal viidi lantide tootmine Rootsist üle Kaug-Itta: mõnegi kalamehe meelest hakkasid Atomid pärast seda kehvemini kala püüdma.

Atom on C-koolutuses suhteliselt lai haugilant. Peamiseks eripäraks on 2/3 ulatuses landikehasse valtsitud kumerad põiklained, nö pesulaua-vorm.

Landi liikumine imiteerib väsinud, nõrkeva kala liikumist. Landi vedamine peaks toimuma rahulikus, väljapeetud rütmis, järsemad kiirendused ja sööstud Atomile ei sobi, sest siis muutub liikumine kaootiliseks. Atom peaks pigem kergelt värisema kui laialt looklema ning tekitama vibratsiooni esmajoones oma “pesulaua”-valtsinguga. Ühtlane, rahulik vedamine peaks vahelduma pausidega – Atom püüab kala ka vajudes, mil sarnaneb suikunud kala liuglemisega allapoole. Lant sobib püügiks seisuvees ja aeglase vooluga vees, tugevas veevoolus ei tööta.

Abu Garcia valmistab praegu (2011) kolme Atomi mudelit: Atom Spoon (20, 25 ja 30 g), Atom Giller (20 g) ja Atom Vass (20 ja 25 g).

Atom Giller on eripärane rohulant: iseärasus on selles, et kolmik on vedamise ajaks paigutatav landi “kõhu” alla nii, et landikehast jääb eemale vaid üks konksuharu, mida aga kaitsevad rohtu takerdumise eest 2 traatvuntsi. Kui haug lanti haarab, haakub ta alguses vaid ühe konksuharu külge, kuid haakimistõmbe käigus nihkub kolmik landi “seest” välja, misjärel kala haagivad ka teised konksuharud.

Abu Giller'i kolmik landi "sees"

Atom Vass on rohulant üheharulise konksu, stabiliseeriva peibutustuti ja traatvuntsidega.
Atom Vass

Atomist on valmistatud ka pisemaid versioone, nt rohulanti Lill Atom Vass, mida müüdi Inglismaal ja USAs nime all Little-Ruby