Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Araali meri

Araali meri, soolaseveeline umbjärv Kesk-Aasias, üks suuremaid järvi maailmas. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) vahel.

1960. a oli Araali meri pindalalt 4. järv maailmas (68 000 km²). Järve maht oli 1100 km³. Sellest ajast alates hakkasid järve pindala ja veemaht kahanema, mille peamiseks põhjuseks oli see, et järve voolavate jõgede Sõrdarja ja Amudarja vett kasutatakse rohkelt põldude niisutamiseks. 1989. a jagunes järv kaheks: Suur-Araaliks ja Väike Araaliks. Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile ehk 8. kohale maailmas, järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini. 2014. a kuivas Suur-Araal peaaegu täielikult ning selle pindala langes ajaloolise miinimumini 7297 km2. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene.

Araali mere veemaht on kahanenud üle 90%. Mere kuivamine on muutnud piirkonnas kliima märksa kontinentaalsemaks.

Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.



Araali kalafauna on ajalooliselt olnud vähese mitmekesisusega, veidi üle 20 liigi, enamasti rohkearvulised siirdekalad, kes kudesid nii Amudarja ja Sõrdarja ülemjooksul kui ka deltades.

Pärismaiste liikide hulka kuulusid:

latikas (Abramis brama orientalis); valgesilm (Abramis sapa aralensis); ¹ipp (Acipenser nudiventris); kaspia ¹emaaja (Alburnus chalcoides); tõugjas (Aspius aspius iblioides); araali haugparrak (Barbus brachycephalus brachycephalus); ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi); araali ¹emaaja (Chalcalburnus chalcoides aralensis); karpkala (Cyprinus carpio); haug (Esox lucius); kiisk (Gymnocephalus cernuus); säinas (Leuciscus idus); nugakala (Pelecus cultratus); ahven (Perca fluviatilis); araali lõuna-luukarits (Pungitius platygaster aralensis); araali särv (Rutilus rutilus aralensis); araali lõhe (Salmo trutta aralensis); koha (Sander lucioperca); roosärg (Scardinius erythrophthalmus); säga (Silurus glanis).

Araali kalafauna on läbi teinud drastilisi muutusi. Esimene kriis saabus 1957–1960, kui järve toodi üle 20 kalaliigi, kellest enamus seal ka levima hakkasid. Näiteks Läänemerest toodud räim (1954–1959); Hiinast toodud pakslaup, jämepea ja valgeamuur (1960–1961); Aasovi merest lest (1979–1987); Kaspia merest kuld-tintkefaal ja teravnina-tintkefaal (1954–1956).

Teine kriis saabus 1971–1976, kui vee soolsus tõusis kõrgemale tasemest 12–14‰, mille tõttu hakkasid pärismaised kalaliigid järvest kaduma. Kolmas kriis saabus aastatel 1986–1989, kui järv jagunes kaheks ja soolsus tõusis tasemeni 23–25‰. 1980-ndate lõpuks elas Araali meres kaladest 7 võõrliiki, 10 zooplanktoni liiki ja 11 bentose liiki.

Tänapäeval ei ela liigsuure soolsuse tõttu Suur-Araalis ühtegi kalaliiki. Väike-Araali ökosüsteem on hakanud pärast tammi valmimist vähehaaval taastuma ning kalad Sõrdarjast tagasi tulema. 2007. aastal registreeriti Väike-Araalis järgmised kalaliigid: räim, lest, boyeri ateriin,kaukaasia nääpsmudil, jõemudil, ümarmudil, ¹irman, kessleri pontosmudil, lõuna-luukarits, mermor-lontmudil, valgeamuur ja koha.



1960. aastatel andis Araali järv 13% NSV Liidu siseveekogude aastasest väljapüügist, aastas 40 000 – 50 000 t. Piirkonnas töötas 12 kalatehast, neist 2 tegelesid kalakonservide tootmisega. Järve kuivamisel soolsus suurenes ja kalad hakkasid järvest kaduma. 1980. aastate alguses langes väljapüük 14 000 tonnini ja 1984. aastal kaotas kalapüük oma tööndusliku tähenduse. Töö kaotas ligi 60 000 inimest.