Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vagula järv
361. Vahemere rombkala (Bothus podas)
362. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
363. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
364. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
365. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
366. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
367. Vaskna järv
368. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
369. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
370. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
371. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
372. Viigerhüljes (Pusa hispida)
373. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
374. Viljandi järv
375. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
376. Vodjanoi (slaavi veemees)
377. Võikalalased (Pholidae)
378. Võistre järv (Võistvere järv)
379. Võldas (Cottus gobio)
380. Võrtsjärve alamvesikond
381. Vähilaadsed
382. Vähipidu
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved

Äntu ja Nõmme järved

Äntu ja Nõmme järved


Äntu allikajärved


Eestimaa on rikas maaliliste metsa- ja rabajärvede ning väikejõgede poolest. Pandivere kõrgustikul saavad alguse 1/3 Eestimaa jõgedest. See on ainulaadne atmosfäärivett hästi salvestav neeldumis- ja infiltratsiooniala. Pandivere kõrgustiku veekaitseala järvesus on väga väike. Ometi asuvad siin tõelised pärlid järvede hulgas. Baltimaade unikaalsemad 7 Äntu järve, eriti Sinine ja Vahe- ehk Roheline ning Valgejärv vapustavad esmakülastajat oma värvusega. Nii rohekassiniseid ja selgeveelisi järvi ei kohta kusagil.

Mõistatuslik küsimus - mis annab veele nii lummava värvuse? Valgvete keemilise koostise kujunemise määravaks teguriks on kliimatingimused ja territooriumi geoloogiline ja geomorfoloogiline ehitus. Pandivere kõrgustiku piirkonnas, kus on lubjarikas pinnas ja soodus veereþiim kaltsiumkarbonaatide lahustumiseks setteist, kujunevad välja mineraalaineterikkad veed. 

Järved toituvad allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadistest vetest. Suvel, kui juurdevool valgalalt järve on lakanud ja aurumine järve pinnalt intensiivistunud, sadeneb kaltsiumkarbonaat vee mineraalainete sisalduse järsu suurenemise tõttu lahusest välja. Selle tagajärjel koguneb järve põhja järvekriidi kiht, tekitades sinna valgeid pindu. Kuid peale selle on järvede vesi väga läbipaistev - 12-15m (järvede suurim sügavus 8m). Ka see suurendab järvede ilu omapära. 

Järvede põhjad oma mändvetikatega meenutavad veidi korallimerd.


Äntu Sinijärv (ka Suurjärv, Pikkjärv, Prillapatsi järv, Tedrejärv)

See on järvestiku umbes 1 km pikkusest ahelast põhjapoolseim; lähtejärv, kujult piklik ja väga sopiline, kahe suure poolsaarega. Järve pindala on 2,4 ha, keskmine sügavus 6 m. Sügavaim on allikajärve põhjaosa - lehtri kohal on see 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel suures ulatuses kasvab lopsakas taimestik (vesisammal, mändvetikas, kuuskhein). Vähese kaldavee taimestiku moodustavad tarnad, pilliroog, ubaleht, soopihl. Fütaplanktonit on järves leitud erakordselt vähe, kuid haruldusrikka kompleksina (M. Pork). Zooplanktonit on keskmisel hulgal,  põhjaloomi aga üsna palju.

Sinijärve peetakse vabariigi üheks kõige sinisema (tegelikult rohekassinine või sinakasroheline) ja selgema veega järveks, ka kõige sügavamas kohas (8 m) on see põhjani läbipaistev. Paadiga järvel sõites võite ise veenduda, kuidas allikad "töötavad". Vesi püsib siin ka suvel jahe (kuni 18°C), seetõttu ei ole suplemiseks sobiv. Talvine jääkate on õhuke, suurima allika kohal tavaliselt puudub.  Talvel on vesi A. Mändmetsa andmetel hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Ihtüoloogiliselt ei ole järve uuritud, väidetakse ahvena, särje, haugi ja lutsu esinemist. 

Sinijärv kuulub  Eestis väga haruldaste alaliste lubjatoiteliste järvede hulka ning on A. Mändmetsa järgi selle tüübi kõige iseloomulikum esindaja meie vabariigis

Vee suure läbipaistvuse tõttu on järv allveesportlaste meeliskoht.


Äntu Roheline järv (ka  Vahejärv, Väikejärv )

0,8 ha suurune järv asub Sini- ja Valgejärve vahel, keskmine sügavus 3,3 m, põhjas samuti järvelubi. Vesi on kollakasroheline, põhjani läbipaistev. Järves allikaid näha ei ole.

Sedagi järve piirab mets, veepeeglit ümbritseb õõtsik. Veepinna väheses taimestikus on peale ujuva penikeele ka vesiroosi, kaldavööndis kasvab palju pilliroogu, põhjas on ülekaalus mändvetikad, moodustades veealuseid "aasu". Talvine vee hapnikusisaldus on küllalt kõrge - 5,7 mg/l. Ihtüloogiliselt on järv uurimata, tõenäoliselt esinevad samad kalaliigid, mis teisteski järvedes.

Äntu Valgejärv (ka Valgjärv, Paralepetsa järv)

Allikalise toitega, ümarakujulise järve pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on õõtsikulised, kaugemal kasvab mets. Veepeeglit piirab kitsas riba pilliroogu, järgneb kitsas vöönd ujulehtedega taimi - valget vesiroosi ja penikeelt.

Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 - 6,8 m), põhja katab järvelubi. Võib näha, kuidas järvest läbivoolav oja viib endaga kaasa järvelupja. Talvel määrati siin 4,8 m sügavusel hapnikku vaid 0,4 mg/l. 

Kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist, ojas olevat lutsu. Läänekaldal on ujumissild.   

Legendi järgi asub järve põhjas rootslaste poolt Põhjasõja ajal sinna uputatud varandusekast. Kasti asukoht ilmunud unes Mäetaguse vesiveski möldrile. Selle kättesaamise tingimuseks oli, et pool varandusest tuli jagada vaestega. Läbi suurte seikluste õnnestus kast järvest peaaegu kätte saada, kuid samas ei raatsitud varandust jagada, ja kast läks koos varanduse otsijatega järve põhja. Seal on ta tänaseni. 

Äntu Mäetaguse järv (ka Mäeotsa järv)

See 0,25 ha suurune ja 5 m sügavune metsajärv toitub peamiselt allikatest. Väljavooluks on Järveojaga ühinev ojake. Vesi on selge ja näib sisaldavat rohkesti mineraalaineid. Kaldaserva õõtskamaral esinevad  tarnad, pilliroog, ubaleht, harilik soosõnajalg, jõhvikad.Veepeeglil ujuvad kollased vesikupud ja valged vesiroosid; vees kasvavad vesikuused, vesiherned ja mändvetikad. Vetikad on nagu bakteridki olulised veekogude isepuhastuses, nad on veekogudespõhilised hapniku tootjad. Neid kasutatakse ka indikaatortaimedena vee kvaliteedi ja sanitaarse seisundi bioloogilisel hindamisel. Mändvetikad elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja isegi kuumaveeallikates. Nende rakistsse ladestub rohkesti lupja. Välimiselt meenutavad mändvetikad osje.

Järves leidub särge, ahvenat, haugi ja kokre. Järve põhjakihis (5m) on sügisel hapnikku väga vähe – 2,0 mg/l, talvel on esinenud ummuksisse jäämist.

Äntu Linaleojärv (ka Linajärv)

Selle lubjatoitelise 0,25 ha suuruse ümmarguse läbivoolujärve sügavus on 5,6 m. Järve läbib kõiki teisigi järvi ühendav Järveoja. Oma iseloomult ning kalastikult on ta väga sarnane teiste Äntu järvedega, kuid hapniku sisaldus on sügisel nii pinnal kui põhjas (5,6m) kõrge( 10,3–10,6 mg/l). Vees kasvab mändvetikaid, valgeid vesiroose, ujuvat penikeelt ning kollast vesikuppu. Minevikus oli toodud siia oja suudmes asuvasse nn järveauku Äntu mõisast linasid likku, sellest ka järve nimetus. 

Äntu Kaanjärv

Kaanjärv on soiste, pilliroogu täis kasvanud kallastega järv, asub ainukesena Äntu järvedest Tartu maanteest idas. Ta on 200 m pikk, 60 m lai ja keskmiselt 3 m sügav. Järve kagusoppi suubub Jäola kraav, loodetipust voolab välja lühike oja, mis raudteesilla ees ühineb Nõmme jõega.

Järves olevat peidus Rootsi sõjaväe varandusekast, teiste juttude järgi koguni kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Seni pole seda tõlda keegi näinud.

Äntu Umbjärv

Umbjärv on väike õõtskallastega tihedasse pilliroogu peitunud metsajärvik, teistest Äntu järvedest eemal – kagus. Taimestikult ja kalastikult sarnaneb ta teiste siinsete järvedega. 

...Ka Umbjärves olevat varandusekirst. Kord põgenenud Rakke rahvas läheneva vaenlase eest Umbjärve äärde rappa ja lasknud varakasti järve põhja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega põhjast näha, kuid hiljem mattunud mudasse. Umbjärves asub ka Umbjärve rüütel, kes käib jaaiööl pidustuste ajal Punamäelt oma mõrsjat otsimas. 


Äntu ja Nõmme tehisjärved



Nõmmeveski järv asub Äntu järvedest ja Punamäest läänes, paisutatud Nõmme jõele vesiveski tarvis. Arvatavasti oli veski siin juba enne Põhjasõda.

Tore lugu kalamehest: Noorpõlves elas Nõmme külas kirjanik Mihkel Jürna, kelle juures 1930. aastate algul suvitas luuletaja August Alle. A. Alle armastas järvest kala püüda. Mõnikord pani ta püütud forellid “suudpidi vette köide” ja teenis linnasõprade poolt harrast imetlust, kui mõne minuti jooksul ilmus värske forellisaagiga. Tänapäevalgi püütakse järvest peale särje, ahvena ja haugi ka forelli. 

Nõmme Liivajärv on Nõmmeveski järvest lõuna pool. See on 300 m pikk ja 80 m lai, tekkinud endise kruusakarjääri põhja. Siit kaevandati liiva ja kruusa, kui 1876. aastal ehitati Tapa-Tartu raudteetammi. Kuigi järve keskmine sügavus on alla meetri, ei kao vesi siit ka kõige põuasemal suvel. See on olnud konnade kudemise meelispaik. Järves leidub valget vesiroosi. Alates 2005. aastast on toimunud  suured tööd. Järve on süvendatud, rajatud on liivarannad. Järv on eramaal ja seni külastajatele suletud.

Nõmme Turbajärv on Tapa-Tartu raudteetammist lääne pool, toreda oosi taga (Kaanjärvega üle raudtee kohakuti).Tekkinud turbalõikuse tagajärjel. Olnud kunagi veerohke, kuid viimastel aastatel jäänud madalaks, keskosas paistab suvel kohati põhi. Kopradki on ära kolinud. Neid oli varem rohkearvuliselt. 

Äntu Tehisjärv-veehoidla asub Väike-Maarjast Tartu-Kaarma-Simuna maanteelt 7 km kaugusel Äntu külas. Äntu Tehisjärve rajas veehoidlana Väike-Maarja kolhoos, et niisutada ümbruses asuvaid rohupõlde. Järv valmis 1988-89. See on 4 m sügav, laugjas ainult lõunaosas, kus on ka väikelastele sobiv ujumiskoht. Põhjas ei ole palju allikaid, vesi pumbatakse järve. Seega ei ole järv paisjärv-paisukas. Kalamehed käivad järvest ka kalu püüdmas. 

Kolhoosi ajal oli Äntu küla põldudel kokku 20 km torujuhtmeid, järvest võeti vett 27-le vihmutile. Põldudel kasvanud rohi viidi Ebavere mäe lähedale leheproteiinitehasasse (praegu AS Flex Heat, tehakse saepurugraanuleid)

Allikas:
http://www.v-maarja.ee

Vaata lisaks:

Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
Äntu järved