Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Äntu ja Nõmme järved

Äntu ja Nõmme järved


Äntu allikajärved


Eestimaa on rikas maaliliste metsa- ja rabajärvede ning väikejõgede poolest. Pandivere kõrgustikul saavad alguse 1/3 Eestimaa jõgedest. See on ainulaadne atmosfäärivett hästi salvestav neeldumis- ja infiltratsiooniala. Pandivere kõrgustiku veekaitseala järvesus on väga väike. Ometi asuvad siin tõelised pärlid järvede hulgas. Baltimaade unikaalsemad 7 Äntu järve, eriti Sinine ja Vahe- ehk Roheline ning Valgejärv vapustavad esmakülastajat oma värvusega. Nii rohekassiniseid ja selgeveelisi järvi ei kohta kusagil.

Mõistatuslik küsimus - mis annab veele nii lummava värvuse? Valgvete keemilise koostise kujunemise määravaks teguriks on kliimatingimused ja territooriumi geoloogiline ja geomorfoloogiline ehitus. Pandivere kõrgustiku piirkonnas, kus on lubjarikas pinnas ja soodus veereþiim kaltsiumkarbonaatide lahustumiseks setteist, kujunevad välja mineraalaineterikkad veed. 

Järved toituvad allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadistest vetest. Suvel, kui juurdevool valgalalt järve on lakanud ja aurumine järve pinnalt intensiivistunud, sadeneb kaltsiumkarbonaat vee mineraalainete sisalduse järsu suurenemise tõttu lahusest välja. Selle tagajärjel koguneb järve põhja järvekriidi kiht, tekitades sinna valgeid pindu. Kuid peale selle on järvede vesi väga läbipaistev - 12-15m (järvede suurim sügavus 8m). Ka see suurendab järvede ilu omapära. 

Järvede põhjad oma mändvetikatega meenutavad veidi korallimerd.


Äntu Sinijärv (ka Suurjärv, Pikkjärv, Prillapatsi järv, Tedrejärv)

See on järvestiku umbes 1 km pikkusest ahelast põhjapoolseim; lähtejärv, kujult piklik ja väga sopiline, kahe suure poolsaarega. Järve pindala on 2,4 ha, keskmine sügavus 6 m. Sügavaim on allikajärve põhjaosa - lehtri kohal on see 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel suures ulatuses kasvab lopsakas taimestik (vesisammal, mändvetikas, kuuskhein). Vähese kaldavee taimestiku moodustavad tarnad, pilliroog, ubaleht, soopihl. Fütaplanktonit on järves leitud erakordselt vähe, kuid haruldusrikka kompleksina (M. Pork). Zooplanktonit on keskmisel hulgal,  põhjaloomi aga üsna palju.

Sinijärve peetakse vabariigi üheks kõige sinisema (tegelikult rohekassinine või sinakasroheline) ja selgema veega järveks, ka kõige sügavamas kohas (8 m) on see põhjani läbipaistev. Paadiga järvel sõites võite ise veenduda, kuidas allikad "töötavad". Vesi püsib siin ka suvel jahe (kuni 18°C), seetõttu ei ole suplemiseks sobiv. Talvine jääkate on õhuke, suurima allika kohal tavaliselt puudub.  Talvel on vesi A. Mändmetsa andmetel hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Ihtüoloogiliselt ei ole järve uuritud, väidetakse ahvena, särje, haugi ja lutsu esinemist. 

Sinijärv kuulub  Eestis väga haruldaste alaliste lubjatoiteliste järvede hulka ning on A. Mändmetsa järgi selle tüübi kõige iseloomulikum esindaja meie vabariigis

Vee suure läbipaistvuse tõttu on järv allveesportlaste meeliskoht.


Äntu Roheline järv (ka  Vahejärv, Väikejärv )

0,8 ha suurune järv asub Sini- ja Valgejärve vahel, keskmine sügavus 3,3 m, põhjas samuti järvelubi. Vesi on kollakasroheline, põhjani läbipaistev. Järves allikaid näha ei ole.

Sedagi järve piirab mets, veepeeglit ümbritseb õõtsik. Veepinna väheses taimestikus on peale ujuva penikeele ka vesiroosi, kaldavööndis kasvab palju pilliroogu, põhjas on ülekaalus mändvetikad, moodustades veealuseid "aasu". Talvine vee hapnikusisaldus on küllalt kõrge - 5,7 mg/l. Ihtüloogiliselt on järv uurimata, tõenäoliselt esinevad samad kalaliigid, mis teisteski järvedes.

Äntu Valgejärv (ka Valgjärv, Paralepetsa järv)

Allikalise toitega, ümarakujulise järve pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on õõtsikulised, kaugemal kasvab mets. Veepeeglit piirab kitsas riba pilliroogu, järgneb kitsas vöönd ujulehtedega taimi - valget vesiroosi ja penikeelt.

Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 - 6,8 m), põhja katab järvelubi. Võib näha, kuidas järvest läbivoolav oja viib endaga kaasa järvelupja. Talvel määrati siin 4,8 m sügavusel hapnikku vaid 0,4 mg/l. 

Kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist, ojas olevat lutsu. Läänekaldal on ujumissild.   

Legendi järgi asub järve põhjas rootslaste poolt Põhjasõja ajal sinna uputatud varandusekast. Kasti asukoht ilmunud unes Mäetaguse vesiveski möldrile. Selle kättesaamise tingimuseks oli, et pool varandusest tuli jagada vaestega. Läbi suurte seikluste õnnestus kast järvest peaaegu kätte saada, kuid samas ei raatsitud varandust jagada, ja kast läks koos varanduse otsijatega järve põhja. Seal on ta tänaseni. 

Äntu Mäetaguse järv (ka Mäeotsa järv)

See 0,25 ha suurune ja 5 m sügavune metsajärv toitub peamiselt allikatest. Väljavooluks on Järveojaga ühinev ojake. Vesi on selge ja näib sisaldavat rohkesti mineraalaineid. Kaldaserva õõtskamaral esinevad  tarnad, pilliroog, ubaleht, harilik soosõnajalg, jõhvikad.Veepeeglil ujuvad kollased vesikupud ja valged vesiroosid; vees kasvavad vesikuused, vesiherned ja mändvetikad. Vetikad on nagu bakteridki olulised veekogude isepuhastuses, nad on veekogudespõhilised hapniku tootjad. Neid kasutatakse ka indikaatortaimedena vee kvaliteedi ja sanitaarse seisundi bioloogilisel hindamisel. Mändvetikad elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja isegi kuumaveeallikates. Nende rakistsse ladestub rohkesti lupja. Välimiselt meenutavad mändvetikad osje.

Järves leidub särge, ahvenat, haugi ja kokre. Järve põhjakihis (5m) on sügisel hapnikku väga vähe – 2,0 mg/l, talvel on esinenud ummuksisse jäämist.

Äntu Linaleojärv (ka Linajärv)

Selle lubjatoitelise 0,25 ha suuruse ümmarguse läbivoolujärve sügavus on 5,6 m. Järve läbib kõiki teisigi järvi ühendav Järveoja. Oma iseloomult ning kalastikult on ta väga sarnane teiste Äntu järvedega, kuid hapniku sisaldus on sügisel nii pinnal kui põhjas (5,6m) kõrge( 10,3–10,6 mg/l). Vees kasvab mändvetikaid, valgeid vesiroose, ujuvat penikeelt ning kollast vesikuppu. Minevikus oli toodud siia oja suudmes asuvasse nn järveauku Äntu mõisast linasid likku, sellest ka järve nimetus. 

Äntu Kaanjärv

Kaanjärv on soiste, pilliroogu täis kasvanud kallastega järv, asub ainukesena Äntu järvedest Tartu maanteest idas. Ta on 200 m pikk, 60 m lai ja keskmiselt 3 m sügav. Järve kagusoppi suubub Jäola kraav, loodetipust voolab välja lühike oja, mis raudteesilla ees ühineb Nõmme jõega.

Järves olevat peidus Rootsi sõjaväe varandusekast, teiste juttude järgi koguni kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Seni pole seda tõlda keegi näinud.

Äntu Umbjärv

Umbjärv on väike õõtskallastega tihedasse pilliroogu peitunud metsajärvik, teistest Äntu järvedest eemal – kagus. Taimestikult ja kalastikult sarnaneb ta teiste siinsete järvedega. 

...Ka Umbjärves olevat varandusekirst. Kord põgenenud Rakke rahvas läheneva vaenlase eest Umbjärve äärde rappa ja lasknud varakasti järve põhja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega põhjast näha, kuid hiljem mattunud mudasse. Umbjärves asub ka Umbjärve rüütel, kes käib jaaiööl pidustuste ajal Punamäelt oma mõrsjat otsimas. 


Äntu ja Nõmme tehisjärved



Nõmmeveski järv asub Äntu järvedest ja Punamäest läänes, paisutatud Nõmme jõele vesiveski tarvis. Arvatavasti oli veski siin juba enne Põhjasõda.

Tore lugu kalamehest: Noorpõlves elas Nõmme külas kirjanik Mihkel Jürna, kelle juures 1930. aastate algul suvitas luuletaja August Alle. A. Alle armastas järvest kala püüda. Mõnikord pani ta püütud forellid “suudpidi vette köide” ja teenis linnasõprade poolt harrast imetlust, kui mõne minuti jooksul ilmus värske forellisaagiga. Tänapäevalgi püütakse järvest peale särje, ahvena ja haugi ka forelli. 

Nõmme Liivajärv on Nõmmeveski järvest lõuna pool. See on 300 m pikk ja 80 m lai, tekkinud endise kruusakarjääri põhja. Siit kaevandati liiva ja kruusa, kui 1876. aastal ehitati Tapa-Tartu raudteetammi. Kuigi järve keskmine sügavus on alla meetri, ei kao vesi siit ka kõige põuasemal suvel. See on olnud konnade kudemise meelispaik. Järves leidub valget vesiroosi. Alates 2005. aastast on toimunud  suured tööd. Järve on süvendatud, rajatud on liivarannad. Järv on eramaal ja seni külastajatele suletud.

Nõmme Turbajärv on Tapa-Tartu raudteetammist lääne pool, toreda oosi taga (Kaanjärvega üle raudtee kohakuti).Tekkinud turbalõikuse tagajärjel. Olnud kunagi veerohke, kuid viimastel aastatel jäänud madalaks, keskosas paistab suvel kohati põhi. Kopradki on ära kolinud. Neid oli varem rohkearvuliselt. 

Äntu Tehisjärv-veehoidla asub Väike-Maarjast Tartu-Kaarma-Simuna maanteelt 7 km kaugusel Äntu külas. Äntu Tehisjärve rajas veehoidlana Väike-Maarja kolhoos, et niisutada ümbruses asuvaid rohupõlde. Järv valmis 1988-89. See on 4 m sügav, laugjas ainult lõunaosas, kus on ka väikelastele sobiv ujumiskoht. Põhjas ei ole palju allikaid, vesi pumbatakse järve. Seega ei ole järv paisjärv-paisukas. Kalamehed käivad järvest ka kalu püüdmas. 

Kolhoosi ajal oli Äntu küla põldudel kokku 20 km torujuhtmeid, järvest võeti vett 27-le vihmutile. Põldudel kasvanud rohi viidi Ebavere mäe lähedale leheproteiinitehasasse (praegu AS Flex Heat, tehakse saepurugraanuleid)

Allikas:
http://www.v-maarja.ee

Vaata lisaks:

Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
Äntu järved