Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)

ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.

Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas.
Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist; tuuled on nõrgad ja a-i keskel on harilikult tuulevaikus.
Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida pilves taeva.
Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral.
Kalamehed on täheldanud, et kalad muutuvad õhurõhu järsemal muutumisel passiivsemateks ning võtavad kehvemini sööta. Kalade elutegevus on aktiivsem siis, kui õhurõhk on enam-vähem stabiilne, valitsegu siis parasjagu antitsüklon või tsüklon.

ENE, Vikipeedia

Vaata lisaks:

Tsüklon (madalrõhuala, madalrõhkkond, baariline miinimum, depressioon)
Hobulaiuskraadid