Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Angerjalised (Anguilliformes)

Angerjalised (Anguilliformes), keelikloomade (kalade) selts kiiruimsete klassist.

Keha kõhuuimedeta, pikk ja usjas. ei ahene sabaks üle minnes, sageli pole ka külgedelt lame , vaid ristlõikes ümmargune. Õlavööde pole ühenduses koljuga nagu teistel kalarühmadel, vaid kinnitub selgroole. Roomavad ja ujuvad kehaga vingerdades nagu maod. Selline ujumisviis ei võimalda arendada suurt kiirust, kuid on ökonoomne. Kõhuuimed ja sageli ka rinnauimed puuduvad, selja- ja pärakuuimed pikad, liitunud sabauimega (kui see esineb), ogakiiri uimedes ei ole. Areng moondega – iseloomulik on erilaadne vaste, leptotsefaal, millel on väike pea, külgedelt kokkusurutud kõrge, läbipaistev ja mõlemast otsast teravnenud pajulehe sarnane keha. Peamiselt merekalad, osa liike ka süvamerekalad, osa liike rannikuvööndi- ning magevee-elanikud.

Paljudel liikidel on veres mürgiseid ained – ihtüotoksiinid, mis on ohtlikud vaid inimese vereingesse sattudes: maos need ained lagunevad, samuti kuumutamisel üle 58 oC.

Eestis esindatud ainult üks sugukond ühe liigiga: angerjas (Anguilla anguilla).

Seltsi süstemaatika pole lõplik ja selles on erinevusi. Geeniuuringute põhjal on seltsi taksonid monofüütilised rühmad ja pärinevad süvamere angerjatest. Fülogeneetiliste uuringute põhjal (Nelson, Joseph S.; Grande, Terry C.; Wilson, Mark V. H. (2016). Fishes of the World) jaguneb selts järgmiselt (alamseltside järjestus on arengulooline):

Alamselts Protanguilloidei – algangerjalised*

Sugukond Protanguillidae – algangerlased*

Alamselts Synaphobranchoidei – süvaangerjalised*

Sugukond Synaphobranchidae (cutthroat eels) – süvaangerlased [sh. Dysommidae – vidusilmangerlased*, Nettodaridae – eestikeelse nimeta, Simenchelyidae – ahvangerlased]

Alamselts Muraenoidei – mureenilised*

Sugukond Heterenchelyidae (mud eels) – mudaangerlased*

Sugukond Myrocongridae (thin eels) – mureenangerlased*

Sugukond Muraenidae (moray eels) – mureenlased

Alamselts Chlopsoidei – valemureenilised*

Sugukond Chlopsidae (false morays) – valemureenlased*

Alamselts Congroidei – meriangerjalised*

Sugukond Congridae (congers) – meriangerlased [sh. Macrocephenchelyidae - voltkoonangerlased*; Colocongridae - pällangerlased*]

Sugukond Derichthyidae (longneck eels) – kaelangerlased* [sh. Nessorhamphidae – nasarangerlased*]

Sugukond Muraenesocidae (pike congers) – haugangerlased

Sugukond Nettastomatidae (duckbill eels) – partangerlased*

Sugukond Ophichthidae (snake eels) – teravsabaangerlased

Alamselts Moringuoidei - vagelangerjalised*

Sugukond Moringuidae (spaghetti eels) – vagelangerlased

Alamselts Saccopharyngoidei – kottneelulised

Sugukond Eurypharyngidae (pelican eels, umbrellamouth gulpers) – suurneellased

Sugukond Saccopharyngidae – kottneellased

Sugukond Monognathidae (onejaw gulpers) – ainulõuglased

Sugukond Cyematidae (bobtail snipe eels) – tömpneellased (tömpangerlased)

Alamselts Anguilloidei – pärisangerjalised

Sugukond Anguillidae (freshwater eels) – angerlased

Sugukond Nemichthyidae (snipe eels) – niitangerlased

Sugukond Serrivomeridae (sawtooth eels) – saagsuuangerlased

 

Kalapeedias on lähtutud FishBase käsitlusest – angerjalised on esitatud 16 sugukonnana, milledesse kuulub umbes 156 perekonda ja umbes 918 liiki (FishBase, 2020):

 

Anguillidae (freshwater eels) – angerlased (2 perekonda, 20 liiki)

Chlopsidae (false morays) – valemureenlased* (8 perekonda, 25 liiki)

Colocongridaepällangerlased (1 perekond, 7 liiki)

Congridae (congers) – meriangerlased (30 perekonda, 195 liiki)

Derichthyidae (longneck eels) – kaelangerlased* (2 perekonda, 3 liiki)

Heterenchelyidae (mud eels) – mudaangerlased* (2 perekonda, 8 liiki)

Moringuidae (spaghetti eels) – vagelangerlased (2 perekonda, 15 liiki)

Muraenesocidae (pike congers) – haugangerlased (6 perekonda, 15 liiki)

Muraenidae (moray eels) – mureenlased (16 perekonda, 202 liiki)

Myrocongridae (thin eels) – mureenangerlased* (1 perekond, 5 liiki)

Nemichthyidae (snipe eels) – niitangerlased (3 perekonda, 9 liiki)

Nettastomatidae (duckbill eels) – partangerlased* (6 perekonda, 42 liiki)

Ophichthidae (snake eels) – teravsabaangerlased (62 perekonda, 323 liiki)

Protanguillidae – algangerlased* (1 perekond, 1 liik)

Serrivomeridae (sawtooth eels) – saagsuuangerlased (2 perekonda, 9 liiki)

Synaphobranchidae (cutthroat eels) – süvaangerlased (12 perekonda, 39 liiki)


*Eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, juhindudes teistest keeltest (inglise, saksa jm) või taksonisse kuuluvate kalaperede eestikeelsetest nimetustest.


                                                                                                                                                                             Viimati: juuli, 2020

Vaata lisaks:

Niitangerlased (Nemichthyidae)
Mureenangerjad (Myroconer)
Vagelangerlased (Moringuidae)
Mudaangerlased (Heterenchelyidae)
Kaelangerlased (Derichthyidae)
Pällangerjad (Coloconger)
Algangerjas (Protanguilla palau)
Tömpneellased (Cyematidae)
Ainulõuglased (Monognathidae)
Kottneellased (Saccopharyngidae)
Suurneellased (Eurypharyngidae)
Saagsuuangerlased (Serrivomeridae)
Süvaangerlased (Synaphobranchidae)
Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
Partangerlased (Nettastomatidae)
Haugangerlased (Muraenesocidae)
Valemureenlased (Chlopsidae)
Mureenlased (Muraenidae)
Angerlased (Anguillidae)
Meriangerlased (Congridae)