Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuutraid (Himantura)
412. Oad, Jaan
413. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
414. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
415. Ogahaid (Squalus)
416. Ogasilmad (Pangio)
417. Ojamaa (Gotland)
418. Okasturilased (Notacanthidae)
419. Okishaid (Centroscyllium)
420. ondatra (piisamrott, biisamrott)
421. Osmussaar
422. Pakssabaraid (Trygonoptera)
423. Paljaslõuad (Acheilognathus)
424. paneerimine
425. Pardpuntiused (Barbodes)
426. Paunküla veehoidla
427. Peen kõduuss
428. Peipsi alamvesikond
429. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
430. Pettai, Elmar Voldemar
431. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
432. Pigo (Rutilus pigus)
433. Pihklased (Myxini)
434. Pihtla kalakasvandus
435. Piikraid (Urobatis)
436. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
437. Piimjas soouss
438. Piiskopikala (bishop fish)
439. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
440. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
441. Pimenarkid (Typhlonarke)
442. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
443. Poi
444. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
445. Polaarhaid (Somniosus)
446. Poola uss
447. Prespa forell (Salmo peristericus)
448. Prussakas ja tarakan
449. Psammon
450. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
451. Punane vihmauss (pool-ööuss)
452. Punapardlikud (Pseudobarbus)
453. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
454. Puntiused (Puntius)
455. Purikalalased (Istiophoridae)
456. Purjus krevetid
457. Puukala (Kuusamo puukala)
458. Põhjavee-elustik
459. Põishüljes (Cystophora cristata)
460. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
461. Põlula Kalakasvatuskeskus
462. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
463. Pärimus: Kaussjärv
464. Pärimus: Lutsu järv
465. Pärimus: Otepää Pühajärv
466. Pärimus: Raudjärve kullapütt
467. Pärimus: Uhtjärv
468. Pärimus: Verijärv
469. Pärnu alamvesikond
470. Pärnu Kalakombinaat
471. Pärnu kalanduskool
472. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
473. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
474. Rabakonn
475. Raid (Raja)
476. Rakfisk ehk norra hapukala
477. Rakonda (Raconda russeliana)
478. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
479. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
480. Rasboorad (Rasbora)
481. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
482. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
483. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
484. Reobiont
485. Riffhai (Triaenodon obesus)
486. Rihmsabaraid (Taeniura)
487. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
488. Riikoja Heinrich
489. Ristkok, Jüri
490. Robalod (Centropomus)
491. Roheline mullauss
492. Rohukonn
493. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
494. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
495. Rombkalad (Bothus)
496. Rombkalalased (Bothidae)
497. Roosa mullauss
498. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
499. Ruske käärtrull (Schistura russa)
500. Russalka
501. Rõbak Baltiki
502. Rõuge järvestik
503. Räimeõng
504. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
505. Saadjärv (Saadrejärv)
506. Saaghailised (Pristiophoriformes)
507. Saagsabahaid (Galeus)
508. Sagrits, Richard
509. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
510. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
511. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
512. Sammet, Jaak
513. Sannakji
514. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
515. Sardiinid
516. Sardiinikesed (Harengula)
517. Sardinellid (Sardinella)
518. Saunja laht
519. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
520. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
521. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
522. Sidrunhaid (Negaprion)
523. Siiad (Coregonus)
524. Siig - huvipüük Eestis
525. Siig spordikalana Skandinaavias
526. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
527. Silepeamureenid (Gymnothorax)
528. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
529. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
530. Sinakas soouss
531. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
532. siugkonnalised (apoodid)
533. Soomuskuked (Lepidotrigla)
534. Soomuslest (Limanda limanda)
535. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
536. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
537. Sovetskaja Rodina (laev)
538. Spinningisti kaksteist käsku
539. Staratel
540. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
541. Stroganina
542. Sump (kumm, pandur, märss)
543. Sumplaev
544. Susski, Vladimir
545. Suue
546. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
547. Suur mullauss
548. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
549. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
550. Suurallikas
551. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
552. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
553. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
554. Sõnnikuuss
555. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
556. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
557. Südvester
558. Sünkraid (Amblyraja)
559. Süvahaid (Centroscymnus)
560. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
561. Süvaraid (Bathyraja)
562. Šelfihaid (Halaelurus)
563. Zoobentos
564. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
565. Taaliku sadam
566. Tabadusekepp
567. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
568. Tainas angerjapüügiks
569. Tallinna Kalakombinaat
570. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
571. Tallinna Merekolledž
572. Tamm, Friedrich
573. Tamula järv (Tamla järv)
574. Tatrakakud
575. Temera (Temera hardwickii)
576. Tempura
577. Tiit Hunt. Eesti kalad
578. Tintlased (Osmeridae)
579. Tippviidikad (Alburnoides)
580. Tobiased (Ammodytes)
581. Tooder
582. Trüssad (Thryssa)
583. Traaler
584. Traalnoot
585. Traalpüük
586. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
587. Triivpüük
588. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
589. Trullinglased (Nemacheilidae)
590. Trullingud (Barbatula)
591. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
592. Tuletorn
593. Tume vihmauss
594. Tumehaid (Etmopterus)
595. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
596. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
597. Tursad (Gadus)
598. Tursamaks
599. Tursamaksa konserveerimine
600. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
601. Tuul
602. tuulekala (pärimus)
603. Tuur
604. Tuurlased (Acipenseridae)
605. Tõugjärv (Küünjärv)
606. Tõugussaare raba laugas
607. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
608. Tääkraid (Urotrygon)
609. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
610. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
611. Tömpninad (Pimephales)
612. Ukraina (baaslaev)
613. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
614. Unadon
615. Und
616. Undiin
617. Urbukse järv (Urbuse järv)
618. Ussikonks (säärekidadega konks)
619. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
620. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
621. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
622. Väätangerjad (Chlopsis)
623. Väitskõhud (Parachela)
624. Vagelangerlased (Moringuidae
625. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
626. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
627. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
628. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
629. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
630. Valgeninahai (Nasolamia velox)
631. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
632. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
633. Vasarhaid (Sphyrna)
634. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
635. Vastne
636. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
637. vesikond
638. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
639. Vihmauslased (Lumbricidae)
640. Vihmauss (liigid)
641. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
642. Viitina kuurits
643. Vimb (Vimba vimba)
644. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
645. Vinkelhaid (Oxynotus)
646. Vinnutatud räimed
647. Viru alamvesikond
648. Viuraid (Aetomylaeus)
649. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
650. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
651. Võldas (Cottus gobio)
652. Võrtsjärve alamvesikond
653. Väheharjasussid
654. Vähilaadsed
655. väike meriahven (Sebastes viviparus)
656. Väike ogahai (Squalus blainville)
657. Väike saagrai (Pristis clavata)
658. väike tobias (nigli, väiketobias)
659. Väikeraid (Rajella)
660. Väikesuulest (Microstomus kitt)
661. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
662. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
663. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
664. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
665. Vöötninad (Rhinichthys)
666. Õlikook
667. Õngekonksu ajaloost
668. Õngitsemine+
669. Õnne lõhe
670. Äntu järved
671. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
672. Ülemiste järv
673. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
674. Yam (mere ja kaose jumal)

Angerjasöömise ajaloost

Julius Caesari triumfide auks korraldatud pidusöökidel kanti lauale 6000 angerjat. Need pärinesid kalatiikidest: Roomas toideti angerjaid muu hulgas ka langenud gladiaatoritega.

Paavst Martinus IV, kellest sai õgardi võrdkuju ja kes Dante Põrgussaadetakse õgimise eest puhastustulle, suri 1281. aastal kõhutüüfusesse, kuid rahvasuus oli surma põhjuseks ülemäärane maiustamine Bolsena järve angerjatega, kes maitsesid talle hautatuna Verniccua veinis. Üks tema hauakirju kõlab nii – rõõmustavad angerjad, sest siin on surnud see, kes surma ajas neid.

Hullupööra armastas veteasukaid, eriti aga angerjapirukat, Saksa-Rooma keiser Karl V (16. saj).

17. sajandil kiitis angerjat taevani Õngitseja täieliku käsiraamatuautor Izaak Walton, kelle meelisretsept oli selline: Esiteks pese teda vee ja soolaga, siis tõmba ta nahk maha allapoole pärakut ehk naba ja mitte kaugemale; seejärel võta ta sisikond välja nii puhtalt, kui saad, aga ära pese teda; edasi tee temasse noaga kolm-neli sisselõiget ning pane tema makku ja neisse sisselõigetesse maitsetaimi, an¹oovis ning väike riivitud või peeneks hakitud, värske või ja soolaga segatud muskaatpähkel. Kui see tehtud, tõmba nahk jälle kuni peani, mis tuleb maha lõigata, et saaksid angerja naha kokku siduda sel kohal, kus enne oli pea, ja side peab hoidma kogu vedeliku naha sees. Järgmiseks seo ta paela või pakkenööriga praevarda külge, küpseta teda soolveega kastes aegamööda, kuni nahk katkeb, edasi kasta sulavõiga. Kui angerjas on küllalt küps, siis olgu kastmeks see, mis pandi tema makku ja mis temast nõrgub.

Inglismaal ja suurel osal Mandri-Euroopast oli angerjas sajandeid rahva tavapäraseks toiduks. Victoria-aegne reverend David Badham kireldab seda nii: “London [...] aurab ja kubiseb hautatud ja elusatest angerjatest; kuhu tänavale sa ka ei pööra, kõikjal pakutakse kuuma angerjat paljude aromaatsete vürtsidega, mis teevad selle niigi maitsva toidupala veelgi nauditavamaks [...]. Poole penni eest võib iga inimene saada kõhutäieks kuus-seitse pikka angerjatükki ja loputada need alla sõõmu sama kala kleepuva keeduleemega. Üks eripärane anglosaksi küpsetusviis on olnud spitch-cocking (ehkspatch-cocing): värske angerjas lõigatakse pikuti lõhki, eemaldatakse selgroog, seejärel pannakse kaks poolt kokku ning asetatakse kuumuseallika kohale või alla. See sarnaneb mõneti jaapanlaste kabayakigaTraditsiooniline Londoni toit on angerjatarretis (jellied eels)

Angerjas oli/on hinnatud ka prantsuse köögis. 17. sajandi kokaraamat Le Cuisinier Francais toob ära rea angerjaretsepte, sealhulgas konjakis ja valges veinis hautatud angerjas merlangi- ja seenetäidisega, angerjas valges kalakastmes, angerjas vähikeeduleemega ning viilutatud ja an¹oovisefileega pikitud angerjas.

Belgias on maitsetaimede ja spinatiga keedetud angerjas rahvusroa staatuses. Selle nimeks on anguille vert e roheline angerjas, mida pakutakse nii kuuma kui ka külmana.

Kui Euroopat silmas pidada, siis süüakse tänapäeval kõige rohkem angerjat Hollandis ja Saksamaal: Berliinis pakutakse angerjat kui rahvustoitu kõrvuti seajalgade ja hapukapsastega.

Põhjamaades on ajalooliselt olnud suhtumine angerjasse tõrjuv, kuid Rootsist on siiski teada paar eripärast retsepti. Üks neist on õleangerjas, halmad ål, kuumas ahjus õlgede peal portsjonitena küpsetatud angerjas - angerjatükid pandi seisma püsti, et kärssavate õlgede ving lahtilõigatud kõhu kaudu paremini külge hakkaks. Teine on luad ål, kadakaokste kohal koos nahaga kuumsuitsutatud ja samas röstitud angerjas.

Eesti maarahva hulgas oli angerja söömisega kuni 20 sajandini asi vastuoluline: tema söömist tuli küll ette, kuid üldise hoiaku põhjal oli angerjas rüve. Osaliselt põhjustas niisugust suhtumist angerja sarnasus maoga, osalt tema vere mürgisus, osalt sai see aga tuge Vanast Testamendist, milles Mooses keelab süüa veeolendeid, kel pole soomuseid või uimi ning angerjas arvati (ekslikult) sääraste hulka. Lossides ja linnades maitses angerjas härrasrahvale küll, mistap maarahvas nimetas teda poolhalvustavalt ka sakste kalaks. Rannamehe ja seejärel kogu maarahva pani angerjat vuhtima tärkav kapitalismus, turg. Angerjat ostsid korraliku hinnaga kalamehelt linnasaksad ja vahendajad, müüdavat ”ussi” hakati ka ise maitsema ning leiti ta hea olevat. 20. saj keskel muutus angerjas Eestis delikatesskalaks, keda hinnati kõrgelt, pandi pidulauale ja kingiti külalistele. Peamisteks valmistusviisideks said suitsutamine ja marineerimine.


Allikas: T. Fort. Angerjaraamat.






Vaata lisaks:

Unagi
Anago
Angerjas jaapani köögis




Hotmedia.ee