Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

albatrossid

Albatrossid, (Diomedea)
lindude perekond tormilinnuliste seltsi (Procellariiformes) albatroslaste (Diomedeidae) sugukonnast. Taksonoomias ei ole täit selgust, kuna albatroslased on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste (Pelecanoididae) ja tormipääsulastega (Hydrobatidae). Nimetatakse 4 perekonda 13-24 albatroslaseks peetava liigiga: Diomedea, Thalassarche, Phoebastria, ja Phoebetria.
A-d on suured heledasulelised linnud (ent sulestikus võib olla ka musta ja halli), kelle ülanokal on sõõrmetorukesed. Elutsevad peamiselt lõunapoolkeral, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolses osas, aga neid on ka Põhja-Atlandil. Maismaal viibivad ainult pesitsusajal, kui ehitavad pesa kaugesse ja raskesti ligipääsetavasse kohta, muul ajal on pidevalt lennus ja liiguvad laialt ringi, kuid võivad siiski tulla maale ka tormivarju.
A-d saavad suguküpseks alles 5-6 aastaselt, pesitsema hakkavad veelgi hiljem; hauduvad u 80 päeva, poegi hooldavad 8-9 kuud. Tavaliselt muneb emaslind vaid ühe muna, poja eest hoolitsevad nii ema- kui ka isalind.
Albatrossid napsavad toitu – peajalgseid, kalu jm – peamiselt veepinnalt, ainult üksikud sukelduvad. Järgnevad laevadele, oodates vette visatavaid toidujäätmeid. Looduslikke vaenlasi albatrossidel peaaegu ei olegi. 
Suurim on rändalbatross (Diomedea exulans), kelle tiibade siruulatus küünib 4,5 meetrini. Hävimisohus on lühisaba-albatross (Diomedea albatrus), kelle pesitsussaared Jaapani lähistel on võetud range kaitse alla. Eksikülalisena on vahel sattunud Lääne-Euroopa saartele mustkulm-albatross (Diomedea melanophrus).
Peaaegu kõik albatroslate liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka ja enamus neist on võetud kaitse alla. Hinnanguliselt 100 000 albatrossi aastas hukkub seetõttu, et nad haaravad õngejadadelt  konksudele pandud kalasööta.
Huvitav uudis albatrosside toitumise kohta avaldati 2009. aastal. Albatrossidele kinnitatud väikeste kaamerate abil selgus, et albatrossid järgnesid mõõkvaalade parvedele ning sõid vaalade poolt pinnavette ehmatatud kalu. Sümbiootiline suhe päädis sellega, et albatrossid toitusid ka jõesilmudest, kes olid parasiititidena vaalade kehadele kinnitunud.
Allikad: ENE, Vikipeedia