Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Alakonnu järv, ka Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv

Võrumaal Antsla vallas Mähkli küla juures asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Veepeegel 4,5 ha, pikkus 260 m, laius 230 m, kaldajoone pikkus 829 m, suurim sügavus 2,5 m, keskmine sügavus 1,6 m

Pehme- ja tumedaveeline; segatoiteline

Koiva vesikond – Mustjõe alamvesikond

Registrikood: VEE2135400

Lüllemäelt 7 km idakagu pool asuv 4,4 ha suurune järveke, mille suurim sügavus on 4,5 m (sellest vett ainult 3,5 m). Järveümbritsevad valdavalt metsased künkad, mis tõusevad kõrgemale lõuna pool. Kõikjalt piirab vett võsatunud õõtsikuline kallas; põhja katab muda.

Vett toob järve suvel kuivav kraavike. Väljavoolukraav viib Ähijärve. Vesi on termiliselt kihistumata, helepruun, keskmiselt läbipaistev (2,0 m). Talviti jääb järv ummuksile, ka suvel kaob hapnik 2,0-2,5 m sügavusel.

Taimestikku oli 1974. a. keskmisel hulgal, liike aga palju (26), teiste hulgas ka haruldast tömbilehist penikeelt. Järve kaldavööndis leidus rohkesti sootigusid, ujus massiliselt kalamaime, nähti hobukaane. Ilmselt leidub järves rohkesti kalade toitu, nagu kinnitab särgede ja teiste kalade rasvasus. Praegu olevat järves peamiselt suuri kokri, ka suuri ahvenaid ja hauge.

Võib näha ondatra tegutsemise jälgi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/