Otsingu tulemused:
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised
Aiu (Plecoglossus altivelis)
Aiu (Plecoglossus altivelis), kalaliik tindiliste (Osmeriformes) seltsist, ainus liik oma pere- ja sugukonnas. Inglise ayu, sweetfish, ko-ayu; jaapani ayu, koayu; hiina hǎi tāi yú; soome aju; vene aйю.
Aiu jaguneb kas 2 või 3 alamliigiks:
Plecoglossus altivelis altivelis (ayu, sweetfish) - aiu
Plecoglossus altivelis chinensis (Chinese ayu) – hiina aiu
Plecoglossus altivelis ryukyuensis (Ryukyu ayu-fish) – riukiu aiu
Sihvakas siirdekala. Maksimumpikkus 70 cm, tavapikkus 15 cm, eluiga kuni 3 a (FishBase, 2019). Elab Ida-Aasia soojade merede rannavetes Jaapani, Korea, Hiina ja ka Taiwani rannikul. Koeb jõgede kärestikes, kinnitab oma marja substraadile jalakese abil (nagu meritint); pärast kudemist hukkub. Mõnedes mageveejärvedes (nt Biva järv), elab ka Aiu kääbusvorm, pikkusega kuni 10 cm. Kääbusaiude ümberasustamisel suurema toidulisusega veekogudessa kasvavad kalad tavamõõtmeteni. Kui aiu on magevees kasvanud umbes 10 cm pikkuseks, suundub ta merre.
Aiut püütakse lõkspüünistega (mõrdadega), kahvadega ja ka õngedega. Jaapanis on väga populaarne õngitsemisviis, mille nimeks on ayu no tomozuri – sellel püügiviisil on vanust üle 400 aasta ja seda harrastasid ka samuraid. Püütakse enam kui 10 m pikkuste õngeritvadega, ilma ujuki ja raskuseta, kusjuures peibutiseks on elus aiu, mille juurde või külge on kinnitatud paarikümne cm pikkune lips mitmeharulise konksuga. Püügiviis tugineb sellele, et aiu kaitseb oma territooriumi ja tuleb konkurenti ründama – sellel ajal kala sisuliselt tragitakse mitmeharulise konksu külge.
Aiupüügi rakend
Aiut imiteerivad landid
Tuntud on ka eripärane ja vana püügiviis dresseeritud jaapani kormoraniga (Phalacrocorax capillatus). Püük toimub tihti tõrvikute valgel ning kormoranid, kelledele on jala külge seotud nöörid, millede teine ots on kalamehe käes, sukelduvad vette ja haaravad veest kalu. Et nad kalu täielikult alla ei kugistaks, kinnitatakse kormoranidele enne kalapüüki kaela ümber võru. Kalaga kormorani tõmbab kalamees nööripidi enda juurde, võtab talt kala ära ning saadab uuesti jahile. Pärast püüki võetakse lindudel võrud kaela ümbert ära ja antakse neile söögiks teisi, vähemväärtuslikke kalu. Tänapäeval on kalapüük kormoranidega kaotanud oma majandusliku tähtsuse, kuid seda pakutakse turistidele eksootilise vaatemänguna.
Jaapan on sellel sajandil püüdnud aiut aastas 2 300 – 11 000 tonni, kalakasvatustest saanud aastas 6000-9000 tonni.
Aiu on hinnatud toidukala, esmajoones Jaapanis. Teda süüakse praetuna ja kuivatatuna, kasutatakse ka suši ja sašimi valmistamiseks. Aiul on iseloomulik magusapoolne maitse, lõhn sarnaneb aga meloni või värske kurgi lõhnaga.
Viimati: detsember, 2019