Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Aiu (Plecoglossus altivelis)
Aiu (Plecoglossus altivelis), kalaliik tindiliste (Osmeriformes) seltsist, ainus liik oma pere- ja sugukonnas. Inglise ayu, sweetfish, ko-ayu; jaapani ayu, koayu; hiina hǎi tāi yú; soome aju; vene aйю.
Aiu jaguneb kas 2 või 3 alamliigiks:
Plecoglossus altivelis altivelis (ayu, sweetfish) - aiu
Plecoglossus altivelis chinensis (Chinese ayu) – hiina aiu
Plecoglossus altivelis ryukyuensis (Ryukyu ayu-fish) – riukiu aiu
Sihvakas siirdekala. Maksimumpikkus 70 cm, tavapikkus 15 cm, eluiga kuni 3 a (FishBase, 2019). Elab Ida-Aasia soojade merede rannavetes Jaapani, Korea, Hiina ja ka Taiwani rannikul. Koeb jõgede kärestikes, kinnitab oma marja substraadile jalakese abil (nagu meritint); pärast kudemist hukkub. Mõnedes mageveejärvedes (nt Biva järv), elab ka Aiu kääbusvorm, pikkusega kuni 10 cm. Kääbusaiude ümberasustamisel suurema toidulisusega veekogudessa kasvavad kalad tavamõõtmeteni. Kui aiu on magevees kasvanud umbes 10 cm pikkuseks, suundub ta merre.
Aiut püütakse lõkspüünistega (mõrdadega), kahvadega ja ka õngedega. Jaapanis on väga populaarne õngitsemisviis, mille nimeks on ayu no tomozuri – sellel püügiviisil on vanust üle 400 aasta ja seda harrastasid ka samuraid. Püütakse enam kui 10 m pikkuste õngeritvadega, ilma ujuki ja raskuseta, kusjuures peibutiseks on elus aiu, mille juurde või külge on kinnitatud paarikümne cm pikkune lips mitmeharulise konksuga. Püügiviis tugineb sellele, et aiu kaitseb oma territooriumi ja tuleb konkurenti ründama – sellel ajal kala sisuliselt tragitakse mitmeharulise konksu külge.
Aiupüügi rakend
Aiut imiteerivad landid
Tuntud on ka eripärane ja vana püügiviis dresseeritud jaapani kormoraniga (Phalacrocorax capillatus). Püük toimub tihti tõrvikute valgel ning kormoranid, kelledele on jala külge seotud nöörid, millede teine ots on kalamehe käes, sukelduvad vette ja haaravad veest kalu. Et nad kalu täielikult alla ei kugistaks, kinnitatakse kormoranidele enne kalapüüki kaela ümber võru. Kalaga kormorani tõmbab kalamees nööripidi enda juurde, võtab talt kala ära ning saadab uuesti jahile. Pärast püüki võetakse lindudel võrud kaela ümbert ära ja antakse neile söögiks teisi, vähemväärtuslikke kalu. Tänapäeval on kalapüük kormoranidega kaotanud oma majandusliku tähtsuse, kuid seda pakutakse turistidele eksootilise vaatemänguna.
Jaapan on sellel sajandil püüdnud aiut aastas 2 300 – 11 000 tonni, kalakasvatustest saanud aastas 6000-9000 tonni.
Aiu on hinnatud toidukala, esmajoones Jaapanis. Teda süüakse praetuna ja kuivatatuna, kasutatakse ka suši ja sašimi valmistamiseks. Aiul on iseloomulik magusapoolne maitse, lõhn sarnaneb aga meloni või värske kurgi lõhnaga.
Viimati: detsember, 2019