Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Ainuõõssed (Coelenterata)

Ainuõõssed (Coelenterata), vees (peamiselt meres) elavate selgrootute loomade hõimkond, u 9000 liiki. Läbimõõt on 1 mm (mõned hüdraloomad) kuni 2,1 m (meriseen). Ehituselt enamasti radiaalsümmeetrilised, keha ühes otsas kombitsatega ümbritsetud suuava, mis talitleb ka pärakuna. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist (väline ekto- ja sisemine entoderm) ja nende vahel olevast rakutust ainest (mesoglöa). Põhiliselt moodustavad kehaseina epiteellihasrakud. Need sisaldavad endas lihaskiude müofibrille, mis paigutuvad väliskihis nii, et moodustavad pikilihaskihi ning sisekihis ringlihaskihi. Vaherakud on varurakud, millest moodustuvad vajalikku tüüpi keharakud. Ainuõõssetel esineb kehaõõs (gastraalõõs või gastrovaskulaarõõs), mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Sisekihi rakud eritavad seedenõresid gastraaalõõnde, kus toimub esialgne seedimine. Lõplik seedimine toimub sisekihi rakkude sees. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud (nematotsüüdid). Neid kasutatakse ainult üks kord, sest pärast oma ülesande täitmist nad hukkuvad. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi – vabalt ujuv meduus (üksik) ja sessiilne polüüp (sageli kolooniatena). Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Hõimkonnas on 3 klassi: hüdraloomad, karikloomad ja õisloomad.

Vaata lisaks:

Meririst (Aurelia aurita)