Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)

Ahja jõgi; ülemjooksul ka T i l l e o j a, T i l l e jõgi; keskjooksul T a e v a s k o j a jõgi, A a r n a jõgi


Emajõe alamjooksu suurim lisajõgi. Jõe ülem- ja keskjooks paikneb Põlva- ja alamjooks Tartumaal. Pikkus 103,4 km, valgla 1074,3 km², langus 87 m.  Algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke paremalt kaldalt 8,8 km kaugusel suudmest. Alamjooksul laevatatav, keskjooksul paiknevad Saesaare veehoidla ja Saesaare hüdroelektrijaam.

Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub Tilleoru maastikukaitseala (1,9 km²), mis hõlmab jõe ülemjooksu ürgorgu 3 km ulatuses Tille veskist Möksi veskini. Jõgi voolab seal kuni 300 m laia ja 35 m sügava, järskude nõlvadega ürgoru allikaterikkal soisel lammil silmusklevas sängis. Jõeoru nõlvadel leidub üksikuid liivakivipaljandeid, millest tuntuim on koopa ja veerohke allikaga Merioone ehk Sõjatare kalju Varbuse oja suudme lähedal. Möksi veskist kuni Hilba jõe suubumispaigani jätkab jõgi sügavas orus vääneldes voolu endises suunas. Kinksi külas, Hilba jõe suubumiskohas, käändub jõgi põhjakirdesse ja jõuab 3 km alamal Koorvere veskini. Sealtpeale aheneb jõeorg uuesti, nõlvad muutuvad järsemaks ja kõrgemaks ning ilmuvad Devoni liivakivi paljandid. 3 km Koorverest allavoolu möödub jõgi oru vasakul veerul asuvast Valgemetsa külast ja suvitusasulast ja käändub kilomeeter alamal, Lootvina peakraavi ehk Kotiku oja suudme juures järsult kagusse. Sealt veel 3 km edasi läbi jõgi Kiidjärve veskipaisu ja küla, misjärel voolab Kiidjärve metsade vahel. Järk-järgult jõgi laieneb, hõlmab orulammi kogu laiuses ja vool jääb üha aeglasemaks, sest tunda annab paisutuse mõju - on alanud 1952. a. rajatud Saesaare paisjärv (pindala 54 ha). 
Saesaare HEJ paisust kuni Väike-Taevaskoja kaljuni voolab jõgi sirges kunstlikus sängis. Edasi algab uuesti looduslik säng. 
Ahja jõe ürgoru 18 km pikkune lõik Koorvere ja Valgesoo veski vahel on võetud looduskaitse alla. Ürgoru nõlvad on enamasti kauni metsaga kaetud, järsud, kõrged, sälkorgudest lõhestatud ja moodustavad ligikaudu 40 suuremat Devoni liivakivi paljandit (tuntuim neist 22,5 m kõrgune Suur-Taevaskoda). Paljandeis leidub arvukalt koopaid, millest väljuvad allikanired. Jões on rohkesti kivikärestikke, neist võimsaim ja kauneim Saesaare kärestik hävitati Saesaare HEJ ehitamisel 1951. a.
Jõe lähiümbruses on ülemjooksu piirkonnas ülekaalus põllud ja keskjooksul metsad. Alamjooksu ülemises osas on jõge ümbritsev maastik vahelduv ja alumises osas soine

Jõkke suubuvad: Ähijärve oja, Akste oja, Hainjärve kraav, Hatiku oja, Hilba jõgi, Hurmi oja, Ihamaru kraav, Ihamaru oja, Kiidjärve kraav, Kooskora oja, Kuriku oja, Kuuksaare oja, Laanevere peakraav, Leevi jõgi, Loko oja, Lootvina peakraav, Lutsu jõgi, Märdoja, Orajõgi, Padari kraav, Palo kraav, Piirisoo peakraav, Terikeste peakraav, Valgupera oja. 
Jõgi läbib järved ja paisjärved: Ahijärv (Lääniste ahijärv), Erastvere järv, Kiidjärve veskijärv, Möksi veskijärv, Roti järv, Saesaare paisjärv, Magari järv, Saia järv. 
KKR kood: VEE1047200

Ahja jões on leitud 34 liiki soontaimi (allikmailane,sale tarn, soo-lõosilm, jõgi-särjesilm, vegetatiivne jõgitakjas, päideroog jne), samblaid (vesisammal,kallas-tömpkaanik) ja vetikaid (eriviburvetikas,rohevetikas, punevetikas, ikkesvetikas jne).

Kalastik. Ahja jõgi on üks Eesti kalarohkemaid ja liigirikkamaid jõgesid. Kalanduslikult kuulub Ahja ülemjooksu piirkond forellijõe, keskjooksu ülemine osa kuni Orajõe suudmeni jõeforelli-harjusejõe ja keskjooksu alumine osa särje-haugi-turvajõe tüüpi. Püütud on ojasilmu (sõõrsuuliik) ja järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, harjus, haug, hink,  särg, turb, teib, lepamaim, roosärg, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk ja võldas. Leidub ka paksuseinalist jõekarpi.

A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_j%C3%B5gi