Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)

Aheru järv / Kandsi järv, ka Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv

Järv Valgamaal, Taheva vallas, Koikkülast 3,5 km ida pool.

Pindala 232,5 ha, suurim sügavus 4,5 m ja keskmine 3,4 m. Suurim pikkus 2600 m, suurim laius 1850 m.

Ruumala 7956 tuh. m³

Järv on nõrga läbivooluga, veevahetus 2 korda aastas.

Järve läbib Laanemetsa oja.

Aheru järve veepinda on alandatud kahel korral: 1927–-1928 ja 1940.

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6396246	57°41'10" N
Y	640120	26°20'57" E

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

KKR kood: VEE2136600

Karula järvede seas suurim (234 ha). Asetseb Hargla nõos Koikkülast 3,5 km ida pool, 69,3 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 7,4 m, keskmine sügavus 3,4 m. Sügavaim koht on järve kirdeosas.

Järve ümbritsevad metsaga kaetud mõhnad ja sandurid, põhja pool on 99,5 m kõrgune Kansi Kõrgemägi, lääne pool Oore Lustimägi. Ainult järvest edelas leidub põlde, ida ja põhja pool on heinamaad, kirdes Kansi raba. Järve veetaset on kahel korral alandatud, kokku vähemalt 1,5 m. Järv on ebakorrapärase kujuga ja keskmiselt liigestatud kaldajoonega. Loodes on järv kitsa kaela - Naba - kaudu ühenduses vesikarikat täis kasvanud Mudajärvega, mis varem on olnud Aheru järve osa. Läänes ulatub järve kitsas metsaga kaetud Oore poolsaar, lõunas tungib järve pikk ja kitsas Puugisaar, mis eraldab järvest Karaski ja Järvevahi lahe. Puugisaar on varem olnud saar. Kaldad on lausad, enamasti liivased ja kruusased, lõunaosas valdavalt mudased. Põhi on ühtlaselt süvenev, ainult Oore poolsaare juures läheb järv järsult sügavaks. Põhi on liivane, kohati ka kivine, sügavamal kaetud mudaga, mille paksus võib paiguti olla 1-2 m.

Läbivool on nõrk. Järve vesi seguneb hästi, vee värvus varieerub kollakaspruunist kollakasroheliseni, läbipaistvus on kogu aasta vähene (0,7-1,7 m). Vesi on kogu aasta hapnikurikas.

1955. a. oli taimestik järves väga liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktoni hulk järves on väga suur. Vee õitsemine algab mais ja kestab lühikeste vaheaegadega hilissügiseni. Ka vetikaliike on leitud rohkesti - kokku 208, nende seas arktoalpiinne haruldus Cymbella hebridica. Palju on zooplanktonit, mis on samuti liigirikas (63 liiki) ning sisaldab mitmeid haruldusi. Põhjaloomastik on keskmise ohtrusega ja mitmekesise koostisega.

Väikejärvede hulgas on Aheru üks paremaid kalajärvi. Tema kalafauna moodustavad latikas, koha, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, viidikas, kiisk, mudamaim, angerjas, luts ja koger.

Lindudest on järvel nähtud tuttpütti, järvekauri, jõgitiiru, sinikaelparti, kõrkja-roolindu, rootsiitsitajat ja sõtkast.

Järv on suure puhkemajandusliku tähtsusega, olles kohane nii kalaspordiks kui ka suplemiseks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug, linask, latikas, angerjas, koha, kiisk, roosärg. On teateid üksikute peledite tabamisest. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Registrikood VEE2136600

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vikipeedia

EE 1. kd.

http://register.keskkonnainfo.ee